EPL: Õppelaenu võtjat hirmutab intress ja töötus

Kahe riiklikku õppelaenu väljastava panga ? Hansapanga ja Ühispanga ? arvates on üliõpilaste ?taevast kukkunud raha? eufooria asendunud teadmisega, et igal õppeaastal tuleb võlgu võetud summa pealt ka intressi maksta. Küsitletud tudengid lisasid õppelaenust loobumise põhjuste loetelusse tööpuuduse, siiani valmimata õppetoetuste seaduse, intressi võimaliku suurenemise, kirjutab Eesti Päevaleht.

?Kust ma tean, et leian pärast lõpetamist üldse töökoha ja saan laenu tagasi maksta,? küsib esimese kursuse tudeng Helen. ?Arvatavasti on tunduvalt vähenenud just ?igaks juhuks? laenu võtjate arv,? ütles Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas.

Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg joonistab laenaja esialgsed kohustused puust ja punaselt ette: üldse saab riiklikku õppelaenu 15 000 krooni aastas. Laenusumma pealt tuleb iga aasta tasuda 5% intressi. Ehk: 15 000 krooni pealt 750 krooni; teisel õppeaastal juurde laenates 1500 krooni (5% 30 000st), kolmandal aastal 2250 ja lõpuks 3000 krooni (5% 60 000st). Tambergi kinnitusel on sel aastal esmakursuslastest laenajaid varasemast vähem.

?Päästjana? näevad tudengid töökohta riigiametis, sest seadus lubab asutusel kõrgharitud noore laenukohustuse aastase teenistuse järel üle võtta. Kuid seadusega lubatut ei kiirusta riigi-, omavalitsus- ja avalik-õiguslikud asutused-ettevõtted kasutama.

?Olen mitu korda tööandjale esitanud õppelaenu tagasimakse graafiku. Alati on sellest keeldutud,? ütleb anonüümseks jääda soovinud riigiametnik. Sageli sõlmitakse noore tööjõuga korraliku teenistus- või töölepingu asemel ajutine tööettevõtuleping, ikka laenust pääsemiseks.