Kaubakeskuste arendajad mullikursil

Kallasti sõnul on tekkinud olukorras tegu pigem ikkagi kinnisvaraarendajate omavahelise võidujooksuga. Ta lisas, et kuna seni pole Eestis toimunud veel ühtegi suuremat tagasiminekut kinnisvarasektoris, on arendajad edust ning suurtest kasuminumbritest tiivustatuna unustamas reaalsustaju.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu sõnul on tänavu ühelt poolt kasvanud päris hästi nii jaekaubandus kui ka inimeste sissetulekud ja tööhõive, kuid teisalt on tundub näiteks Tallinna elaniku kohta lisanduv kaubanduspind olevat mahuliselt suurem kui selle aasta jaemüügi kasv. ?Tõsiseks mulliks on asja ehk veel vara nimetada, kuid kui plaanitavate megaprojektide, nagu Linstow? keskus, rajamine satub ajaliselt kokku tõdemusega, et väliskeskkonnas pole toimunud Eestile positiivseid muutusi, siis võivad asjaolud kiiresti muutuda,? märkis ta.

Investeerimispanga Suprema peaanalüütiku Veikko Maripuu sõnul toetavad kaubandust praegu peale tarbimise tõusu ka struktuurimuutuse mõjud. Samas aga hakkab turgude kui kaubanduse käibekasvu potentsiaal ammenduma. Kuigi lähiajal ehitatavad keskused viiks vähemalt Tallinnas kaubanduspinna elaniku kohta ligi 75 protsendini Euroopa keskmisest tasemest (2 ruutmeetrit) on siinsed sissetulekud ikkagi kordades väiksemad ning pinge kasv kaubanduses tervikuna jätkub ka juhul, kui majandus areneks endises tempos, tõdes analüütik.

Mulli ei näinud veel kusagil Uus Maa Kinnisvaragrupi analüütik Ain Kivisaar. ?Rentnike liikumine ühest keskusest teise, ajutine vakantsus ja virisemine kõrge rendihinna üle on aktiivsel turul normaalne.? Ta lisas, et kaubanduspinna kiire juurdekasv viimastel aastatel tasandab möödunud kümnenditel kestnud alapakkumist.

Samas ei prognoosinud Kivisaar kiiret kasvu pikas perspektiivis. ?Kui lähiajal lisanduvad keskused on nõudlusest mõnevõrra etteruttavad, ei juhtu muud, kui see, et uute rajamine peatatakse kuni elanikkonna maksevõime jõuab taas pakkumise piirile. Vahepealsel ajavahemikul pole välistatud mõningate valesti positsioneeritud kaubanduskeskuste omanike rentaabluse langus praeguselt ca 20?25protsendilt, kuid suuremat pankrottide lainet pole kindlasti tulemas,? lisas ta.

Kivisaare sõnul on viimastel aastatel reaalrendised (rent/ inflatsioon) hoopiski langenud. ?Alates kaasaegses mõistes kaubanduskeskuste loomisega 90ndate teisel poolel pole rendihinnad neis märkimisväärselt muutunud, jäädes keskmiselt 200?350 kr/m² vahemikku. Kui palju on selle ajavahemiku jooksul tõusnud maa hind ja ehitusmaksumus? Vähemalt 50 protsenti,? selgitas ta.

Seni on uutesse keskustesse rentnikke tulnud peamiselt olemasolevate jaemüüjate laienemise tõttu, ütles analüütik. Kuna nende entusiasm tema sõnul uute müügipunktide rajamise suhtes on kokku kuivamas ning Euroopa suured jaemüüjad pole huvitatud väikse turuga Eestisse tulemisest, siis viimasena rajatud keskustesse on rentnike leidmisega üha suuremad probleeme, mis vihjab turutasakaalu saabumisele.

Pindi Kinnisvara äripindade maakler Ingrid Mitt lasus, et kõik kaubanduspindade turul toimunud muutused on seotud sellega, et muutunud on kaubanduse kui sellise suunitlus: ?Välja surevad väiksed keldripoed, äritegevus kontsentreerub suurtesse kaubanduskeskustesse.? Ta lisas, et ka kaupmehed ise on huvitatud liikuma ühest kohast teise. Samas möönis Mitt riski, et rendihinnad on kõrged, lisades samuti, et need püsivad samal tasemel niikaua, kuni kaupmehed on nõus maksma.