Eesti on valmis Euroopa Liiduga liituma

Raport leiab, et Eesti täidab 1993. aastal Kopenhaagenis Euroopa Liidu liikmeks pürgivatele riikidele kehtestatud poliitilised, majanduslikud ja ELi seaduste ülevõtmist puudutavad kriteeriumid, lugedes samas üles veel alles jäänud kitsaskohad. Kohati on edasiliikumine olnud aeglasem kui Eesti ise endale riiklikus arengukavas ette on kirjutanud, tõdeb raport.

Eesti majanduse hindab raport toimivaks turumajanduseks, mis senist reformikurssi hoides suudab liitumise järel Euroopa siseturu konkurentsis vastu pidada. Raport märgib, et hoolimata mujal maailmas valitsevatest tormidest on Eesti majanduskasv kiire, avaliku sektori võlg väike ning riik välisinvesteeringute ligimeelitamisel jätkuvalt edukas.

Siit edasi tuleb aga rohkem tööd teha tööpuuduse leevendamiseks, mis vajab nii avaliku kui ka erasektori aktiivsemat sekkumist. Samuti on edust hoolimata jätkuvalt probleemne Eesti kõrge jooksevkonto defitsiit. Tööstuspoliitika alal vajab restruktureerimist Eesti põlevkivienergeetika ning jätkuma peab töö alternatiivse energiatootmise arendamiseks.

Poliitiliste kriteeriumide osas avaldab raport tunnustust Eesti edule kohtusüsteemi ja selle sõltumatuse tugevdamisel ning vähemuste integreerimisel. Töö peab aga jätkuma, et tugevdada avalikku haldust ja vähemusgruppide sulandumist Eesti ühiskonda.

Euroopa Liidu seaduste ülevõtmise osas leiab raport, et Eesti on olnud suhteliselt edukas. Raport märgib, et 19 valdkonnas 29st on Eesti oma ettevalmistusega jõudnud rahuldavale tasemele. Paranenud on Eesti haldussuutlikkus, mis tagab seaduste elluviimise. Loodud on kõik vajalikud institutsioonid, nüüd tuleb jätkata nende tugevdamist.

Jäänud on eelkõige kaks probleemsemat valdkonda ? toll ja kalandus.

Tolli osas leiab raport, et Eesti peab kiiresti parandama oma tollitöötajate ettevalmistust ning asutuste töövõimet, et ellu viia Euroopa Liidu tollipoliitikat. Samuti pole Eesti suutnud Brüsselit veenda, et meie tolli infosüsteemid Euroopa Liidu süsteemidega tõrgeteta ühilduksid. Paranema peab ka Eesti maksuameti töö.

Kalanduse osas leiab raport, et Eesti on edasi liikunud liiga aeglaselt, ehkki mõningast edu on olnud varude haldamise, inspekteerimise ja kontrolli osas. Kiiresti tuleb aga edasi arendada kalanduse infosüsteeme ning tõhustada koostööd ametkondade vahel, s.o põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi vahel. Viibinud on kalandust reguleerivate seaduste vastuvõtmine.

Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika rakendamiseks peab Eesti tugevdama makseagentuuri, mille kaudu hakkavad Eesti talunikeni jõudma Euroopa Liidu abirahad, ning haldus- ja kontrollisüsteemi. Oluline on toidu kvaliteedi eest vastutavate institutsioonide töö tõhustamine.

Valdkondadest, kus Eesti haldussuutlikkus on paranenud, tõstab raport esile mitme asutuse ühendamisest sündinud finantsinspektsiooni. Samas peab jätkuma andmekaitse inspektsiooni, riigihangete ameti ja rahapesu tõkestamise büroo töö tõhustamine. Efektiivsemalt tuleb rakendada acqui? neid sätteid, mis reguleerivad konkurentsi, ning tõhustada võitlust piraatkaupadega.

?Kõiki nimetatud puudusi tuleb aga vaadata juba saavutatu kontekstis,? ütles eile Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Günther Verheugen. Nii leiab komisjon, et Eesti suudab Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevaid kohustusi täita, ning soovitab Eesti liikmeks kutsuda. Samas lubab komisjon hoolega kontrollida, et Eesti kõik liitumiskõnelustel antud lubadused ja kohustused täidetud saavad.