Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ford tõi välja võimsa Mondeo

    Kevadel esmakordselt Eesti teedele ilmunud Ford Focus 170 ST oli esimene pääsuke Fordi teisest sportlikust seeriast, mis omal ajal kandis nime XR. Ka siis pandi tavalisele Fiestale, Escortile ja Sierrale peale võimsamad ja sportlikumad jõuallikad ning nimetati vastavalt XR2-ks, XR3-ks ja XR4-ks. Nüüd kannab samalaadne seeria nime ST, Escortist on saanud Focus ja Sierrast Mondeo.
    Kaks esimest sportlikku Fordi on teineteisest pisut erinevad. Kui Focus ST on oma kuuekäigulise käigukasti ja jäiga vedrustusega auto, mille rooli taga olles kohe ei saa vaikselt sõita, siis Mondeoga saab küll. Mis sest, et võimsust tal tervelt 56 hobujõu jagu rohkem, täpsemalt 226 hobujõudu. V6 mootori 280 Nm pöördemoment annab võimaluse ka ilma igasuguse tuuritamiseta tunda end rooli taga hästi ja tavaautodest 15 mm madalam vedrustus ei ole nii jäik, et hambad meie teedel logisema hakkaksid. Täiesti normaalne igapäevasõiduk, millega võib viljeleda just sellist sõidustiili, mis parasjagu meeldib. Lisaks on ta omas klassis ainus, mida on võimalik soetada ka universaalkerega ja see lisab praktilisust veelgi: tahad, ajad tööasja, tahad, kihutad asfaldirajal. Kruusateed selliste rehvidega sõiduks mõistagi eriti ei sobi. 18tollise läbimõõduga ja 225 millimeetri laiused rehvid sobivad ikka rohke asfaldile.
    Ja seal tunneb proovisõiduks olev Mondeo 220 STW (viimane täht tähistab Wagoni ehk universaali) end suurepäraselt. Vedrustus hoiab auto teel ka väga suurtel kiirustel ja kurvilistel teedel, pisut enamat ootaks roolilt, mis on pisut liiga kerge ja tundlik. Auto sportliku stiili rõhutamiseks on võimalik tellida näiteks punane nahksisu, musta armatuuriga kooskõlas jätab see üsnagi põneva mulje. Paigalt startides kiirendab auto 100 km tunnikiiruseni vähema kui 8 sekundiga, mis sellise auto kohta on üsnagi muljetavaldav. Neljanda käiguga möödasõidule minnes ootaks ehk pisut enam teravust, aga mingist jõu puudujäägist ei ole samuti juttu.
    Omaette elamus on selle autoga Haapsalu lennurajal kihutada. Tehnilistes andmetes antud 243 km/h käib tõenäoliselt sedaankerega versiooni kohta, raskema universaalkerega autol on 230 km tunnikiiruse saavutamine juba paras närvidemäng. Rada lihtsalt kipub enne otsa lõppema. Samas, 200 km/h saabub üsna ruttu ja tavaliikluses sellist kiirust arendada oleks ilmselge hullumeelsus. Kütust neelab selline kihutamine mõistagi üksjagu ning pardakompuuter tõuseb mõne hetkega 15?16 liitri kanti 100 km kohta. Kui aga sama autoga vaikselt sõita, jääb keskmine 10 liitri piiresse.
    Kuid mitte ainult kapotialune ei erine tavalisest Mondeost. ST 220 tunneb ära juba eemalt, sportlikuma iluvõre ja esipampri poolest. Tagant lähenedes torkavad silma kaks läikivat summutitoru, spoiler, salongis on sportlikku külgtuge pakkuvad Recaro nahkistmed ja mitmed muud vidinad, mida võib kohata erinevates tuuningupoodides. Sisuliselt ongi tegemist tuunitud Mondeoga, mistõttu on ka tema hind võrreldes enam-vähem sama võimsate konkurentidega pisut kõrgem. Näiteks Opel Vectra GTS 3,2 V6 maksab baasvarustuses küll 347 100 krooni, kuid see baasvarustus annab kaasa 16tollised plekkveljed, nahkrooli ja veel nipet-näpet, mis tuuningu mõõtu kuidagi välja ei anna. Rääkimata sportvedrustusest jms. Sama lugu on Renault Laguna 3,0 V6ga, millel varustust küll üksjagu, kuid tegemist mitte sport-, vaid pigem luksusvarustusega, ka on nende mõlema mootorid 16 hj lahjemad. Järgmine aste oleks siis juba VW Passat W8, mille 278 hj ja üle poolemiljoniline hind on juba klass omaette.
    Mondeo ST 220 baasvarustusse kuulub sisuliselt kõik, mis Mondeo baasvarustusse üldse kuuluda saab: kliimaseade, ESP, ABS, roolilt juhitav audiosüsteem, püsikiiruse hoidja, pardakompuuter jne. Hinnad algavad sestap ka teiselt poolt 400 000 piiri.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
USA aktsiaturg rallis Powelli kõne peale
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.