Ford tõi välja võimsa Mondeo

Kevadel esmakordselt Eesti teedele ilmunud Ford Focus 170 ST oli esimene pääsuke Fordi teisest sportlikust seeriast, mis omal ajal kandis nime XR. Ka siis pandi tavalisele Fiestale, Escortile ja Sierrale peale võimsamad ja sportlikumad jõuallikad ning nimetati vastavalt XR2-ks, XR3-ks ja XR4-ks. Nüüd kannab samalaadne seeria nime ST, Escortist on saanud Focus ja Sierrast Mondeo.

Kaks esimest sportlikku Fordi on teineteisest pisut erinevad. Kui Focus ST on oma kuuekäigulise käigukasti ja jäiga vedrustusega auto, mille rooli taga olles kohe ei saa vaikselt sõita, siis Mondeoga saab küll. Mis sest, et võimsust tal tervelt 56 hobujõu jagu rohkem, täpsemalt 226 hobujõudu. V6 mootori 280 Nm pöördemoment annab võimaluse ka ilma igasuguse tuuritamiseta tunda end rooli taga hästi ja tavaautodest 15 mm madalam vedrustus ei ole nii jäik, et hambad meie teedel logisema hakkaksid. Täiesti normaalne igapäevasõiduk, millega võib viljeleda just sellist sõidustiili, mis parasjagu meeldib. Lisaks on ta omas klassis ainus, mida on võimalik soetada ka universaalkerega ja see lisab praktilisust veelgi: tahad, ajad tööasja, tahad, kihutad asfaldirajal. Kruusateed selliste rehvidega sõiduks mõistagi eriti ei sobi. 18tollise läbimõõduga ja 225 millimeetri laiused rehvid sobivad ikka rohke asfaldile.

Ja seal tunneb proovisõiduks olev Mondeo 220 STW (viimane täht tähistab Wagoni ehk universaali) end suurepäraselt. Vedrustus hoiab auto teel ka väga suurtel kiirustel ja kurvilistel teedel, pisut enamat ootaks roolilt, mis on pisut liiga kerge ja tundlik. Auto sportliku stiili rõhutamiseks on võimalik tellida näiteks punane nahksisu, musta armatuuriga kooskõlas jätab see üsnagi põneva mulje. Paigalt startides kiirendab auto 100 km tunnikiiruseni vähema kui 8 sekundiga, mis sellise auto kohta on üsnagi muljetavaldav. Neljanda käiguga möödasõidule minnes ootaks ehk pisut enam teravust, aga mingist jõu puudujäägist ei ole samuti juttu.

Omaette elamus on selle autoga Haapsalu lennurajal kihutada. Tehnilistes andmetes antud 243 km/h käib tõenäoliselt sedaankerega versiooni kohta, raskema universaalkerega autol on 230 km tunnikiiruse saavutamine juba paras närvidemäng. Rada lihtsalt kipub enne otsa lõppema. Samas, 200 km/h saabub üsna ruttu ja tavaliikluses sellist kiirust arendada oleks ilmselge hullumeelsus. Kütust neelab selline kihutamine mõistagi üksjagu ning pardakompuuter tõuseb mõne hetkega 15?16 liitri kanti 100 km kohta. Kui aga sama autoga vaikselt sõita, jääb keskmine 10 liitri piiresse.

Kuid mitte ainult kapotialune ei erine tavalisest Mondeost. ST 220 tunneb ära juba eemalt, sportlikuma iluvõre ja esipampri poolest. Tagant lähenedes torkavad silma kaks läikivat summutitoru, spoiler, salongis on sportlikku külgtuge pakkuvad Recaro nahkistmed ja mitmed muud vidinad, mida võib kohata erinevates tuuningupoodides. Sisuliselt ongi tegemist tuunitud Mondeoga, mistõttu on ka tema hind võrreldes enam-vähem sama võimsate konkurentidega pisut kõrgem. Näiteks Opel Vectra GTS 3,2 V6 maksab baasvarustuses küll 347 100 krooni, kuid see baasvarustus annab kaasa 16tollised plekkveljed, nahkrooli ja veel nipet-näpet, mis tuuningu mõõtu kuidagi välja ei anna. Rääkimata sportvedrustusest jms. Sama lugu on Renault Laguna 3,0 V6ga, millel varustust küll üksjagu, kuid tegemist mitte sport-, vaid pigem luksusvarustusega, ka on nende mõlema mootorid 16 hj lahjemad. Järgmine aste oleks siis juba VW Passat W8, mille 278 hj ja üle poolemiljoniline hind on juba klass omaette.

Mondeo ST 220 baasvarustusse kuulub sisuliselt kõik, mis Mondeo baasvarustusse üldse kuuluda saab: kliimaseade, ESP, ABS, roolilt juhitav audiosüsteem, püsikiiruse hoidja, pardakompuuter jne. Hinnad algavad sestap ka teiselt poolt 400 000 piiri.