Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seis lubab head dividendi
Eesti Telekom teenis kolmandas kvartalis 318 miljonit krooni puhaskasumit ehk ligi poole võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kontserni käive suurenes samal ajal 6.
?Ootasime, et hinnasõda ja konkurents avaldavad Eesti Telekomi tulemustele rohkem mõju,? lausus Telekomile enam kui 100 miljoni krooni võrra väiksemat kasumit prognoosinud Hansabank Marketsi analüüsiosakonna juhataja Urmas Riiel.
Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik tõdes, et ettevõte on suutnud efektiivsust suurendada. Eesti Telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm märkis, andmeside ja lairibateenused andsid oodatus suuremat tulu.
EMT poolelt andsid suurima panuse tulude kasvu ettevõtte finantsdirektori Leho Tamme sõnul SMS ja muud lisaväärtusteenused ning edukalt startinuid GPRS.
Eesti Telefoni kulud vähenesid kolmandas kvartalis mullu sama ajaga võrreldes veerandi võrra. EMT tegevuskasumi marginaal ulatus 53ni.
Riieli sõnutsi võib mingil määral kulude vähendamiseks lugeda ka investeeringuid, mis on kaks korda väiksemad kui mullu samal ajal.
Telekomi omakapital on 3,5 miljardit krooni ning pikaajalised võlad praktiliselt puuduvad ehk Telekomil on väga hea rahaline seis.
Jaan Männik möönis, et võrreldes teiste Euroopa telekomiettevõtetega on Eesti Telekom väga heas seisus, kuna suurele osale telekomidest on nõrk rahavoog suureks probleemiks. Samas peaks olemasolevat raha efektiivselt kasutama.
Üks võimalus oleks osa rahast aktsionäridele suurema omanikutuluna välja maksta. Kahel viimasel aastal on dividende makstud 5,5 krooni aktsia kohta. Riieli hinnangul võiks Telekom aastas dividende rahulikult suurendada 5?10 protsenti.
Dividendide suurenemine sõltub küll ettevõtte investeerimisplaanidest, kuid igal aastal kuni kümnendiku võrra suuremaid dividende suudaks ettevõte maksta ka juhul, kui vahepeal tuleks suuremaid investeeringuid teha.
Männiku sõnul investeerib Eesti Telekom tänavu umbes 700 miljonit krooni ning tuleval aastal 100 miljoni krooni võrra vähem. Järgnevate aastate investeeringud sõltuvad ettevõtte juhi sõnul majandustulemustest.
Männik ei soostunud võimalikke suuremaid dividende kommenteerima, kinnitades, et dividendide maksmise ettepanek aktsionäridele järgmise aasta mais ja siis see ka avaldatakse.
Analüütikud hindavad Eesti Telekomi aktsiat pikaajalisemalt atraktiivseks investeeringuks. Kuigi ettevõtte Soome ja Rootsi suuromanike Sonera ja Telia ühinemine ei ole kindel enne 14. novembri aktsiavahetuse tulemuste avaldamist, on Jaan Männik varem tunnistanud, et ega ettevõttes midagi hullemaks minna ei saa.
Riiel tunnistas, et on ebaselge, milliseks kujuneb Sonera ja Telia ühistegevus Baltimaades, kuid kindalt tekib üks konkreetne inimene, kes suudab otsuseid langetada. ?Võimalus, et võidakse konkreetseid otsuseid teha, on Eesti Telekomile pigem positiivne,? lausus ta.
Ühispanga strateeg Aivo Kangus lausus, et arvestades aktsia viimaste päevade märkimisväärset hinnatõusu, ei ole lühiajalises perspektiivis mõtet aktsiaid ostma tormata.