Vee- ja õhutranspordis on tänavu kõige turvalisem Eestis töötada

Ühtegi surmajuhtumit tööl pole tänavu olnud metsamajanduses, kalanduses, toiduainetööstuses tekstiili- ja nahatööstuses, puidu- ja mööblitööstuses, energeetikas, gaasi- ja veevarustuses, hotellinduses ja restoraninduses, veetranspordis, õhutranspordis, sides, finantsvahenduses, riigivalitsemises ja sotsiaaltöö valdkonnas, hariduses ning tervishoius töölepinguga töötanud inimestega.

Seevastu ohtlikuim on puidu- ja mööblitööstus.

Tänavuse aasta üheksal kuul juhtunud 653 raskest tööõnnetusest ja 25 töösurmast langeb lõviosa puidu- ja mööblitööstusele ning ehitamisele.

Kõige rohkem raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi toimus puidu- ja mööblitööstuse ettevõtetes, kus sai raske tervisekahjustuse 103 töötajat (eelmisel aastal samal perioodil oli 4 surmajuhtu ja 70 rasket tööõnnetust).

Ehituses sai surma 5 ja raske tervisekahjustuse 70 töötajat (eelmisel aastal samal ajal vastavalt 6 ja 69). 2000. aastal oli surmajuhtumeid 3 ja raskeid õnnetusi 39. Seega oli ülemullune aasta ehituses tööohutuse seisukohast tunduvalt parem kui mullune ja tänavune.

Metallitoodete, masinate ja elektriseadmete tootmise ettevõtetes sai surma 1 ja raske tervisekahjustuse 52 töötajat (eelmisel aastal samal ajal 4 surma ja 47 rasket tööõnnetust).

Hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ning kodumasinate remondi ettevõtetes oli surmajuhtumeid 5 ja raske tervisekahjustuse sai 51 töötajat (eelmisel aastal samal ajal 1 ja 46).

Põllumajanduses ja jahinduses sai surma 3 ja raske tervisekahjustuse 39 töötajat (0 ja 27), peaaegu sama seis on maismaatranspordi ettevõtetes, kus surma sai 1 ja raske tervisekahjustuse 35 töötajat (1 ja 28).