Andres Kärssin • 22. oktoober 2002 kell 22:00

Laod kolivad Tallinnast välja

Logistiliselt loogiliste laopindade asukohtadena nimetas ta eilsel Äripäeva seminaril ?Laondus ? olulisim kokkuhoiupunkt logistikas? Tartu ja Pärnu maantee piirkondi.

Leppsalu sõnul rajatakse tulevikus Eestisse ka esimene tänapäevane lao- ja tootmiskompleks. ?Samas vähendavad karmistuvad nõuded kaupade ladustamisel nõudlust olemasolevate pindade järele veelgi,? sõnas ta.

Laopinna omamine sobib firmadele, kellel on selge ettekujutus oma ärist ja vajadustest 10 aasta jooksul. ?Veel peaks laopinna tahtja olema valmis kolimisega ligi kaks aastat ootama,? ütles Leppsalu. ?Samuti peaks omakapitali tootlus enda äris olema madalam kui kinnisvarasse investeerimisel.?

Laopinna arendajatel soovitas Leppsalu silmas pidada, et pinna valmimisaega on raske prognoosida, eriti kui krundil puudub detailplaneering. Väikesed krundid on suhteliselt kallimad, sageli on kommunikatsioonide väljaehitamine väga kallis, arendustegevus on tööjõumahukas ning järelturg on küsitav.

Enamik praegu kasutusel olevatest laopindadest on pärit nõukogude ajast. ?Laopinnad on sageli nii tehniliselt kui ka planeeringult moraalselt vananenud,? sõnas Leppsalu, kelle väitel pole arendatud ühtegi korralikku tööstusparki ning mitmed firmad on arendanud endale pindu ise.

Suuri kõikumisi rendihindades pole kinnisvarajuhi sõnul olnud. Viimaste aastatega on laopinna tipprent Tallinnas kallinenud keskmiselt kahe krooni võrra ruutmeetrilt aastas. Tänavu on tipprent 75 krooni ruutmeetrilt. Paljud rentnikud ei ole Leppsalu sõnul valmis sõlmima 10aastaseid rendilepinguid. ?Erandiks on välismaised ettevõtted, kus ollakse sellega harjunud,? lausus ta.

Turul puudub ka sellekohane positiivne näide, mis teeb finantseerijad ettevaatlikuks. ?Puudub oskusteave, kuidas sellist kompleksi planeerida ja hallata,? rääkis Leppsalu.

Laopinna rentimine sobib firmadele, kellel puudub täpne nägemus pinna vajadusest järgmise 5?10 aasta jooksul. ?Rentimine sobib neile, kes eelistavad kasutada vahendeid oma tegevuse arendamiseks, tegutseda mobiilselt,? sõnas Leppsalu.

Leppsalu sõnul tasub pindade rentimisel pidada silmas, et suuremate kui 1000m² pindade rentimisel tuleb arvestada pikema 3?6kuulise varuga, hooajaliselt tõuseb nõudlus küttega laopinna järele, rendileandjad on valmis tegema investeeringuid, kui on tegemist pikema rendilepinguga.

Kontoritooteid, kooli- ja jõulutarbeid müüva Anobion Hulgimüügi OÜ logistikajuhi Anton Sarve sõnul on ettevõte laoteenust sisse ostnud kolm aastat. ?Kuna tooted on hooajalised ja mahtude kõikumine suur, siis kasumi kättesaamiseks on oluline kiire teenindamine,? märkis ta. ?Sai selgeks, et ladu ise omada on keeruline ja ebaotstarbekas.?

Sarve sõnul on nende ettevõttes laoruumi vajadus hooaja vahepeal kaks-kolm korda väiksem kui tipp-perioodil.

Sarv kirjeldas esimest tegutsemisaastat, kui ladu renditi ise järgnevalt: ?Tulemuseks oli see, et müügimehed tegelesid müügihooajal sildistamise ja komplekteerimisega, põhitegevus jäi vajaka.? Lisaks viitas ta sellele, et logistikapool hakkas takistama firma arengut.

Sarve sõnul on nende ettevõttes kulude osakaal laoteenuse sisseostul kokku 12,94 netokäibest. Sellest kaupade käitlemine võttis 3,8 netokäibest, kaupade ladustamine 2,8, välistransport 1,9, jaotusvedu 1,8, IT-kulud 1,38 , lisatööd 0,7, sidekulud 0,3 ja tolliteenused 0,26.

Ravimite hulgimüügifirma Tamro Eesti ASi tegevdirektor Tarvo Vaasa põhjendas kahe aasta tagust uue logistikakeskuse rajamist Tallinna külje alla Laagrisse vajaduste kasvuga logistika arenduse osas ning kavatsusega jääda siinsele turule pikaajaliselt. Ta lisas, et toona polnud kinnisvaraomanikest kellelgi välja pakkuda Tamrole kaasaaja standarditele vastavat äripinda ning seetõttu osteti maatükk ja ehitati ise. ?Tallinnas pakutud 20 võimalusest olid kõik vastuvõtmatud, need olid 100 protsenti nõukogudeaegsed ehitused,? meenutas ta.

Vaasa sõnul on Tamrol ka oma logistikasüsteem ning seda teenust sisse ei osteta. ?Teenuse osutamine on omaette teadus ja paljud seda ei tea,? märkis ta. Samas pidas Vaasa siiski tulevikus võimalikuks ka logistika sisseostmist, kui logistikafirmad on rohkem spetsialiseerunud konkreetsetele segmentidele.

Hetkel kuum