Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laod kolivad Tallinnast välja

    Logistiliselt loogiliste laopindade asukohtadena nimetas ta eilsel Äripäeva seminaril ?Laondus ? olulisim kokkuhoiupunkt logistikas? Tartu ja Pärnu maantee piirkondi.
    Leppsalu sõnul rajatakse tulevikus Eestisse ka esimene tänapäevane lao- ja tootmiskompleks. ?Samas vähendavad karmistuvad nõuded kaupade ladustamisel nõudlust olemasolevate pindade järele veelgi,? sõnas ta.
    Laopinna omamine sobib firmadele, kellel on selge ettekujutus oma ärist ja vajadustest 10 aasta jooksul. ?Veel peaks laopinna tahtja olema valmis kolimisega ligi kaks aastat ootama,? ütles Leppsalu. ?Samuti peaks omakapitali tootlus enda äris olema madalam kui kinnisvarasse investeerimisel.?
    Laopinna arendajatel soovitas Leppsalu silmas pidada, et pinna valmimisaega on raske prognoosida, eriti kui krundil puudub detailplaneering. Väikesed krundid on suhteliselt kallimad, sageli on kommunikatsioonide väljaehitamine väga kallis, arendustegevus on tööjõumahukas ning järelturg on küsitav.
    Enamik praegu kasutusel olevatest laopindadest on pärit nõukogude ajast. ?Laopinnad on sageli nii tehniliselt kui ka planeeringult moraalselt vananenud,? sõnas Leppsalu, kelle väitel pole arendatud ühtegi korralikku tööstusparki ning mitmed firmad on arendanud endale pindu ise.
    Suuri kõikumisi rendihindades pole kinnisvarajuhi sõnul olnud. Viimaste aastatega on laopinna tipprent Tallinnas kallinenud keskmiselt kahe krooni võrra ruutmeetrilt aastas. Tänavu on tipprent 75 krooni ruutmeetrilt. Paljud rentnikud ei ole Leppsalu sõnul valmis sõlmima 10aastaseid rendilepinguid. ?Erandiks on välismaised ettevõtted, kus ollakse sellega harjunud,? lausus ta.
    Turul puudub ka sellekohane positiivne näide, mis teeb finantseerijad ettevaatlikuks. ?Puudub oskusteave, kuidas sellist kompleksi planeerida ja hallata,? rääkis Leppsalu.
    Laopinna rentimine sobib firmadele, kellel puudub täpne nägemus pinna vajadusest järgmise 5?10 aasta jooksul. ?Rentimine sobib neile, kes eelistavad kasutada vahendeid oma tegevuse arendamiseks, tegutseda mobiilselt,? sõnas Leppsalu.
    Leppsalu sõnul tasub pindade rentimisel pidada silmas, et suuremate kui 1000m² pindade rentimisel tuleb arvestada pikema 3?6kuulise varuga, hooajaliselt tõuseb nõudlus küttega laopinna järele, rendileandjad on valmis tegema investeeringuid, kui on tegemist pikema rendilepinguga.
    Kontoritooteid, kooli- ja jõulutarbeid müüva Anobion Hulgimüügi OÜ logistikajuhi Anton Sarve sõnul on ettevõte laoteenust sisse ostnud kolm aastat. ?Kuna tooted on hooajalised ja mahtude kõikumine suur, siis kasumi kättesaamiseks on oluline kiire teenindamine,? märkis ta. ?Sai selgeks, et ladu ise omada on keeruline ja ebaotstarbekas.?
    Sarve sõnul on nende ettevõttes laoruumi vajadus hooaja vahepeal kaks-kolm korda väiksem kui tipp-perioodil.
    Sarv kirjeldas esimest tegutsemisaastat, kui ladu renditi ise järgnevalt: ?Tulemuseks oli see, et müügimehed tegelesid müügihooajal sildistamise ja komplekteerimisega, põhitegevus jäi vajaka.? Lisaks viitas ta sellele, et logistikapool hakkas takistama firma arengut.
    Sarve sõnul on nende ettevõttes kulude osakaal laoteenuse sisseostul kokku 12,94 netokäibest. Sellest kaupade käitlemine võttis 3,8 netokäibest, kaupade ladustamine 2,8, välistransport 1,9, jaotusvedu 1,8, IT-kulud 1,38 , lisatööd 0,7, sidekulud 0,3 ja tolliteenused 0,26.
    Ravimite hulgimüügifirma Tamro Eesti ASi tegevdirektor Tarvo Vaasa põhjendas kahe aasta tagust uue logistikakeskuse rajamist Tallinna külje alla Laagrisse vajaduste kasvuga logistika arenduse osas ning kavatsusega jääda siinsele turule pikaajaliselt. Ta lisas, et toona polnud kinnisvaraomanikest kellelgi välja pakkuda Tamrole kaasaaja standarditele vastavat äripinda ning seetõttu osteti maatükk ja ehitati ise. ?Tallinnas pakutud 20 võimalusest olid kõik vastuvõtmatud, need olid 100 protsenti nõukogudeaegsed ehitused,? meenutas ta.
    Vaasa sõnul on Tamrol ka oma logistikasüsteem ning seda teenust sisse ei osteta. ?Teenuse osutamine on omaette teadus ja paljud seda ei tea,? märkis ta. Samas pidas Vaasa siiski tulevikus võimalikuks ka logistika sisseostmist, kui logistikafirmad on rohkem spetsialiseerunud konkreetsetele segmentidele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.