Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mustad päevad 1929. aasta oktoobris

    24. oktoobri 1929 börsikukkumine ei jäänud vaatamata tol hetkel levinud arvamustele järjeta.
    24. oktoobril veel enne börsi avanemist olid maaklerite kätte jõudnud suured aktsiate müügikorraldused Euroopast. Börsi avanemisele järgnenud paanikat kasvas iga minutiga, ostuhuvi peaaegu puudus. Börsi tehnilisel aparaadil (telegraaf e. ticker) käis üle jõu info edestamine börsilt, kuna börsikäive oli liiga suur. Maaklerifirmadesse ja suurinvestoritele-spekulantidele jõudsid seetõttu hinnad kuni pooleteisetunnise hilinemisega. Investorid kogunesid hirmuga börsiruumidesse ja börsihoone ette, saamaks infot hindade kohta. Investoritel oli noteerimistahvlil hindu nähes nii halb olla, et nad jooksid välja tänavale, arvutamaks kokku oma kaotusi. 11 suurspekulanti võtsid endalt elu, osad tegid seda hüpates kontoriakendest välja. Tol koledal päeval vahetas omaniku rekordarvul aktsiad (12 894 650).
    Kui segadus oli jõudnud haripunkti, korraldasid juhtivad pankiirid nõupidamise, mille tulemusel avaldati rahustav teadaanne, et mõjukamad pangad on võtnud tarvitusele otsustavad kaitseabinõud. Teade mõjus börsi ringkondadele hästi ja börs lõpetas natuke rahulikumas meeleolus. Kuigi Dow indeks kukkus päevasiseselt 11, kuid tänu turuga manipuleerimisele sulgus indeks vaid 2 miinuses 299,5 punktil. Päeva madalaim tase oli 272,3 punkti.
    28. oktoobril oli börsil teine must päev, mil toimus veelgi suurem kukkumine (13,5). 29. oktoobril kukkus börs 11,7. Investoritele kujunes hullemaks kui need kukkumised aastaid kestnud langev aktsiaturg ning deflatsiooniline majandusdepressioon.
    Juba nädal pärast börsikrahhi kasvas meelelahutusasutuste käive järsult, kuna inimesed püüdsid unustada kaotusi börsil. Pandimajad avasid Wall Streeti lähendusse juurde täiendavaid filiaale seoses nõudluse järsu tõusuga.
    Börs kukkus oma tipptasemelt (3. september 1929) 381 punktilt 1932. aastaks põhja 41 punktile, kaotades oma tipust 89. Paljudel firmad pankrotistusid. Pooled pangad suleti maksujõuetuse tõttu. Paljudel allesjäänud firmade aktsiatel kulus 25 ja enam aastat tõusmaks tagasi 30ndate tipptasemele.
    Näiteks üks tolleaegne populaarne aktsia, RCA, mis tõusis buumi ajal vaid 18 kuuga 94 dollarilt 505 dollarile maksis 1932. aastal vaid 2 dollarit.
    Kas sellised asjad võivad korduda? Kindlasti võivad, sest inimeste mälu on lühike. Jaapan vaevleb uskumatult ikka veel 90ndatest aastate lõpust siiani 30ndate aastate stiilis deflatsioonilise krahhi järelmõjude käes. Nasdaq kukkus vaid mõne aasta eelsest tipust järsult, pärast seda kui investorid ostsid üles kasumit mitteteenivate ettevõtete aktsiahindu üle igasuguste mõistlike piiride. Viimase 360 aasta jooksul on loendatud üle 450 krahhi. Ei tasu arvata, et nüüd on uus ajastu, kus ajalugu ei kordu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Automüüja CarMaxi kehvad müügitulemused tirisid aktsia alla Aktsia kukkus täna 23%
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.