Mustad päevad 1929. aasta oktoobris

24. oktoobri 1929 börsikukkumine ei jäänud vaatamata tol hetkel levinud arvamustele järjeta.

24. oktoobril veel enne börsi avanemist olid maaklerite kätte jõudnud suured aktsiate müügikorraldused Euroopast. Börsi avanemisele järgnenud paanikat kasvas iga minutiga, ostuhuvi peaaegu puudus. Börsi tehnilisel aparaadil (telegraaf e. ticker) käis üle jõu info edestamine börsilt, kuna börsikäive oli liiga suur. Maaklerifirmadesse ja suurinvestoritele-spekulantidele jõudsid seetõttu hinnad kuni pooleteisetunnise hilinemisega. Investorid kogunesid hirmuga börsiruumidesse ja börsihoone ette, saamaks infot hindade kohta. Investoritel oli noteerimistahvlil hindu nähes nii halb olla, et nad jooksid välja tänavale, arvutamaks kokku oma kaotusi. 11 suurspekulanti võtsid endalt elu, osad tegid seda hüpates kontoriakendest välja. Tol koledal päeval vahetas omaniku rekordarvul aktsiad (12 894 650).

Kui segadus oli jõudnud haripunkti, korraldasid juhtivad pankiirid nõupidamise, mille tulemusel avaldati rahustav teadaanne, et mõjukamad pangad on võtnud tarvitusele otsustavad kaitseabinõud. Teade mõjus börsi ringkondadele hästi ja börs lõpetas natuke rahulikumas meeleolus. Kuigi Dow indeks kukkus päevasiseselt 11, kuid tänu turuga manipuleerimisele sulgus indeks vaid 2 miinuses 299,5 punktil. Päeva madalaim tase oli 272,3 punkti.

28. oktoobril oli börsil teine must päev, mil toimus veelgi suurem kukkumine (13,5). 29. oktoobril kukkus börs 11,7. Investoritele kujunes hullemaks kui need kukkumised aastaid kestnud langev aktsiaturg ning deflatsiooniline majandusdepressioon.

Juba nädal pärast börsikrahhi kasvas meelelahutusasutuste käive järsult, kuna inimesed püüdsid unustada kaotusi börsil. Pandimajad avasid Wall Streeti lähendusse juurde täiendavaid filiaale seoses nõudluse järsu tõusuga.

Börs kukkus oma tipptasemelt (3. september 1929) 381 punktilt 1932. aastaks põhja 41 punktile, kaotades oma tipust 89. Paljudel firmad pankrotistusid. Pooled pangad suleti maksujõuetuse tõttu. Paljudel allesjäänud firmade aktsiatel kulus 25 ja enam aastat tõusmaks tagasi 30ndate tipptasemele.

Näiteks üks tolleaegne populaarne aktsia, RCA, mis tõusis buumi ajal vaid 18 kuuga 94 dollarilt 505 dollarile maksis 1932. aastal vaid 2 dollarit.

Kas sellised asjad võivad korduda? Kindlasti võivad, sest inimeste mälu on lühike. Jaapan vaevleb uskumatult ikka veel 90ndatest aastate lõpust siiani 30ndate aastate stiilis deflatsioonilise krahhi järelmõjude käes. Nasdaq kukkus vaid mõne aasta eelsest tipust järsult, pärast seda kui investorid ostsid üles kasumit mitteteenivate ettevõtete aktsiahindu üle igasuguste mõistlike piiride. Viimase 360 aasta jooksul on loendatud üle 450 krahhi. Ei tasu arvata, et nüüd on uus ajastu, kus ajalugu ei kordu.