Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PM: Siseminister Ain Seppik annaks tuhandetele Eesti passi tagasi
Siseminister Ain Seppik tahab jätta alles Eesti passi ja kodakondsuse inimestele, kes on passi saanud kümmekond aastat tagasi ametnike hooletusest.
Vähemalt 1500 inimest said Eesti iseseisvuse taastamise järel sinise, kodaniku passi, mille seaduslikkuse on nüüdne kodakondsus- ja migratsiooniameti järelkontroll vaidlustanud, kirjutab Postimees.
Kodakondsuse seaduse järgi tuleb need passid kehtetuks tunnistada ning uue, seadusliku passi saavad poolteist tuhat inimest naturalisatsiooni teel - neil tuleb teha eesti keele eksam.
Tosina vahepealse aasta jooksul on kodaniku passi alusetult saanud ka praegu passivaidlusse sattunute lapsed, kes on nüüd samuti hammasrataste vahele jäänud.
Täna pärastlõunal paneb Seppik valitsuskabineti nõupidamisele kogunevatele Kesk- ja Reformierakonna ministritele kaalumiseks kodakondsuse seaduse muutmise ettepaneku, mille järgi heausksed inimesed loetakse kodanikeks esimese dokumendi saamise hetkest, kui nad ei esitanud passi saamisel teadlikult võltsitud või valeandmeid oma päritolu kohta.
?Eesti kodaniku passi väljaandmisega andis riik inimesele põhjust arvata, et ta on Eesti kodanik,? kirjutab Seppik seni muutmatuna püsinud kodakondsuse seaduse muutmise seletuskirjas. ?Aastaid tagasi riigi poolt tehtud vea tulemusena on nii inimene ise, riik kui ka teised isikud pidanud alusetult Eesti kodaniku passi saanuid heauskselt Eesti kodanikeks.?
Need inimesed on saanud töötada avalikus teenistuses, osaleda Riigikogu valimistel, kandideerida omavalitsuste volikogudesse ja parlamenti, osta maad jne.
?Eelnõu eesmärk on heastada riigi tehtud viga ja anda kodakondsus neile, kes on riigi eksituse tõttu pidanud end heauskselt Eesti kodanikeks,? kirjutab Seppik.
Seppikuga sarnast ettepanekut surus kodakondsus- ja migratsiooniamet läbi juba 2000. aastal, seda toetasid ka siseminister ja õiguskantsler, kuid Mart Laari juhitud valitsus ei nõustunud kodakondsuse seadust muutma.