Laenuturg väljub Eesti Panga kontrolli alt

Eile avalikustatud andmeil kukkus eluasemelaenu keskmine intress septembri lõpuks Eesti pankades rekordilise 7,3 protsendini. Aastaga on eluasemelaenude maht tõusnud enam kui 50.

Laenuralli algataja Nordea Pank lasi kevadel pikaajalise eluasemelaenu intressi rekordmadalale, kuni 6,2 protsendini. Enne seda olid parimad intressid olnud 7?8 protsendi ja keskmiselt 10 protsendi ringis.

Nordea intressi iseloomustas seik, et Ühispank oli varem ise sama hinnaga raha sisse ostnud.

Samas jäävad Nordea puhul tarbimise ja laenamise ülekuumenemise eest hoiatava Eesti Panga käed lühikeseks. Kuigi Nordea peab jälgima kohustuslike reservide määra, ei pea Skandinaavia suurima panga filiaal täitma kapitali adekvaatsuse nõuet. Pank saab anda niipalju laenu, kui tahab. Konkurentidel jääb üle kas Nordeaga kaasa tulla või alistuda. Teised pangad on seni kaasa tulnud.

Pankade tegevus keskpangale ei meeldi. Madal intress hoogustab laenuvõtmist ja tarbimist, mis omakorda suurendab väliskaubanduse puudujääki.

Eile sai teatavaks, et septembris kerkis tarbimislaenude maht üle miljardi krooni piiri, seda on kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Esmaspäeval saatis Eesti Pank pankadele hoiatuse, et peab vajalikuks karmistada laenude omafinantseeringu määra. Kuu aega tagasi oli keskpank palunud riigikassal toimetada riigist välja miljardi krooni ulatuses valitsuse hoiuseid. Kõik selleks, et piirata laenuandmist.

Ent keskpanga sammud ei kanna vilja. Eesti pangad on olnud laenude andmisel niigi konservatiivsed.

?Me ei ole olnud väga agressiivsed tarbimislaenude andjad,? ütles Nordea Eesti juht Juhani Seilenthal. Seda on raske uskuda, aga see on tõsi: Nordea on nõudnud kogu aeg korraliku omafinantseeringu määra, mis tähendab, et laenuvõtja peab näiteks maja ostmiseks kolmandiku rahast ise panema.

Sama konservatiivset poliitikat laenuandmisel kinnitavad ka teiste pankade esindajad. Seetõttu näevad näiteks Ühispanga laenuspetsialistid keskpanga kirjas meeldetuletust, ja ei midagi enamat.

?Panga vastavate laenutoodete olemus ei võimalda nõuda kliendilt esmast sissemakset, sest laen, kaasa arvatud krediitkaart ei ole objektipõhine ? mõeldamatu on kontrollida, milline konkreetne kaup laenu eest soetati,? edastas Ühispanga avalike suhete juht Evelin Pull panga kommentaari Eesti Panga hoiatavale märgukirjale.

?Tõepoolest. Kui riskid on maandatud, siis ei saa keskpank laenuandmisele vastu seista,? edastas keskpanga seisukoha panga avalike suhete juht Janno Toots. Tema sõnul on siin sõnum ka laenuvõtjale, et kõik ratsionaalselt läbi mõeldaks.

Põhjus, miks pangad omafinantseeringust loobuvad, on lisatagatised. Näiteks vanem paneb lapse laenu eest panti oma maja. Lisatagatiste vastu keskpank ei ole, kuid nõuab siin selgete kriteeriumide kehtestamist, mis pankadel juba ongi olemas.

Üks peamisi põhjusi, miks üha rohkem laenu võetakse, on madalad intressid.

Juhani Seilenthali hinnangul on intressid langenud madalaimale võimalikule tasemele. Marginaalid saavad aga veelgi alaneda, sest pangad toetavad intressidest saadud tuluga muud tegevust. ?Usun, et paari aasta pärast peab osa kulusid kanaliseerima mujale. Meie huvi on hoida kulud madalal,? ütles Seilenthal.

Teine põhjus on protsessi lihtsustumine. Enam ei pea laenukomitee otsust mitu kuud ootama.

Näiteks Sampo Pangast saab esialgse laenuotsuse juba enne kinnisvara hindamisakti ja muude vajalike dokumentide esitamist. Sampo pakub tavapärasest paremaid tingimusi klientidele, kelle riskid on hästi maandatud.

Kui Eestis moodustavad eraisikulaenud sisemajanduse kogutoodangust ligi 20, siis arenenud riikides üle 50 ja USAs ligi 70.