Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Megane II jahmatab disainiga
Uue Renault Megane?i disaini eripäras ei kahtle juba ammu keegi. Vähemalt mitte pärast seda, kui esimesed fotod sellest autost ajakirjandusse jõudsid. Tänavusel Pariisi autonäitusel esmaesitletud uus Megane II on aga sama innovaatiline kogu oma olemuselt: turvalisuselt, interjöörilahendustelt jne. Näiteks ei leia ühestki teisest autost sellise lahendusega käsipidurihooba, mitte ühelgi teisel väike-keskklassi autol ei ole teadaolevalt kiirustundlikke ksenoontulesid ja tagumisi kojamehi, istmepadja turvapatja ja veel mitmeid- mitmeid detaile, mis on uuenduslikud kogu autotööstuses. Ja kõige huvitavam on asja juures see, et seda autot võib Eestis näha juba selle aasta lõpus ning ta ei hakkagi maksma röögatut hinda: alghind jääb 170 000 krooni piirimaile ja eelmise mudeliga võrreldes on hinnakasv vaid 2?3 protsenti. Tegemist on väga emotsionaalse autoga. Ta ei jäta kedagi külmaks. Kes autodest tuhkagi ei jaga, naudivad (või vastupidiselt võõrastavad) tema disaini, kes asja vastu lähemalt huvi tunnevad, uurivad tema tehnilisi uuendusi. Esmakordselt on väike-keskauto juures kasutusel kaardisüsteem, nagu see võeti kasutusele uuel Lagunal ja mis hiljem lisandus ka Avantime?ile ja VelSatisele. Kaarti ei pea isegi pesasse sisse pistma, piisab, kui see on juhil taskus, ja auto läheb nupule vajutades käima. Huvitavaid detaile on auto juures väga palju ning nende kõikide ülesloetlemine võtaks ilmselt mitu lehekülge.
Kuid Luksemburgi, Belgiat, Hollandit ja Saksamaad läbinud testisõit toob autoajakirjanikud kokkuvõttes n-ö maa peale tagasi. Mitte küll halvas mõttes, kuid uue Megane?i roolis olles ja temaga sõites saab aru, et autotööstuse võimalused on veel antud ajahetkel suhteliselt piiratud ning oma põhiolemuselt ja sõiduomadustelt on tegemist autoga nagu iga teine. Koos oma plussside ja miinustega. Pigem on siiski tegemist hea autoga, sest nii roolisüsteem, käiguvahetus, sidur kui ka kõik muu töötavad laitmatult, auto on vaikne ning kõik juhile vajalik on läbimõeldud ja käepärane. Pisut häirib gaasi- ja siduripedaali liigne lähedus ja laiema jalaga kodanikel võib tekkida probleeme jala ühelt pedaalilt teisele tõstmisega. Seda eriti hoogsamal sõidul. Samuti jätab soovida tagaistmete kokkuklappimise võimalus, mis auto trendikusele vaatamata on suhteliselt ajast ja arust ning toimib üsna vaevaliselt. Tõsi küll, tagumiste peatugede osas on siiski areng toimunud, neid ei pea eraldi ära võtma, vaid nad sulavad alla vajutades oma kõrguselt seljatoega üheks tervikuks. Küll aga ei moodusta alla lastud seljatugi siledat põrandat, vaid jääbki viltu ja istme aluspadi kipub ülestõstmise käigus sootuks auto küljest eralduma. Kuid eks iga uus nähtus peab läbi põdema oma lastehaigused ja sedavõrd uuenduslikule autole võib nii mõndagi andeks anda. Tõsiasi, et auto näeb välja nagu segu enamikule kättesaamatutest Avantime?st ja VelSatisest, kuigi kummagi hinda mahub selliseid kolm tükki, on juba ise kõnekas.
Esimesi autosid oodatakse Eestisse detsembris, kui uus Renault? müüja ABC Motors avab oma müügisalongi Tallinnas Paldiski maanteel. Aktiivne müük läheb lahti jaanuarist, alghind jääb esialgsetel andmetel 170 000 krooni kanti, eelmisest mudelist tuleb ta kallim 2?3. Rohket lisavarustust arvestades võib öelda, et hind sisuliselt ei muutugi. Müügile jõuavad nii kolme- kui ka viieukselised versioonid, tuleval aastal lisandub sedaanversioon, veel hiljem on oodata samale baasile ehitatud mahtuniversaali.