Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Austa äripartneri kombeid

    Riigis, mille elanikkonna moodustab 1,4 miljonit üsna napi sissetulekuga inimest ja mis ise on ühe globaalse suurettevõtte suurune, on äri rahvusvahelistumine paratamatu. Ka väikefirmadel on siin raske olla edukas, kui nad ei arvesta võimalusega oma tooteid või teenuseid välisturgudel pakkuda. Veelgi enam, ka Eestis on juba arvestatav arv firmasid, milles otsustamine toimub väljaspool Eestit. Seega puutub areneda sooviv Eesti väikeettevõtja varem või hiljem kokku ärimeestega teistest kultuuridest.
    Rahvusvahelise äritegevuse alustamise üks esimesi samme on huvipakkuva riigi äritavade ja kultuuriliste erinevustega tutvumine.
    Ometi tundub, et maailmas on väga palju etnotsentristlikke inimesi, kes annavad teistele kultuuridele hinnanguid oma kultuuri standardite alusel. See toob kaasa võimetuse teisi mõista ja võib viia isegi konfliktideni. On loomulik, et meie välismaiste äripartnerite väärtused, uskumused, ootused ja käitumistavad erinevad meie omadest. Need ei ole paremad ega halvemad, vaid lihtsalt erinevad.
    Ettevõtjad, kes välisturgudel edukad on, mõistavad ja austavad erinevaid väärtusi, otsuste langetamise tavasid, suhtumist ajalisse täpsusesse, ruumi kasutamisse (isikliku ruumi vajadust), kehakeelt, maneere ja eetilisi standardeid. Me peame hindama teiste inimeste käitumist selle kultuuri kontekstis, millest see inimene pärit on.
    Puutudes kokku mingi meile vastuvõetamatu nähtusega võõras kultuuris, tuleks vältida kohtumõistmist enne, kui on selge, kuidas teised selle kultuuri liikmed nähtusesse suhtuvad. See aga eeldab teiste kultuuride tundmist. Ja äritegevuse rahvusvahelistumise juures muutub teiste kultuuride tundmine üha olulisemaks.
    Enne, kui asuda oma kaupa pakkuma teises riigis või võõrsilt välispartnerit otsima, on ülimalt oluline tutvuda selle riigi ajaloo, religiooni, poliitika ja tavadega, eriti äritavadega. Kes langetavad otsuseid? Kuidas korraldatakse läbirääkimisi? Kas on kombeks kingitusi anda? Kuidas toimuvad koosolekud?
    Paljud arusaamatused tulenevad sellest, et me ei mõista äripartneri kehakeelet. Seetõttu tasuks ikka üle küsida, kas partner sai meist aru, ja võib-olla isegi paluda tal korrata meie mõtet. Samuti küsime ise üle, kas meie temast õigesti aru saime. Alati tasub meeles pidada, et me suhtleme ühe kindla isikuga, pole mõtet otsida stereotüüpe. Unustagem eelarvamused.
    Paraku on nii, et Eesti asub küll maakera keskpunktis (nii nagu iga teisegi inimese kodumaa), kuid mitte kõrgemal (ega madalamal!) muust maailmast. Seega austagem oma võõramaalastest äripartnereid ja väljendagem lugupidamist nende eripära vastu. Ootame ju ise just samasugust suhtumist.
    Autor: Ülle Pihlak
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kinnisvaraarendaja preemerib aktsionäre dividendiga
Kinnisvaraettevõte Trigon Property Development otsustas maksta aktsionäridele oktoobris dividendi kolm senti aktsia kohta.
Kinnisvaraettevõte Trigon Property Development otsustas maksta aktsionäridele oktoobris dividendi kolm senti aktsia kohta.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tarkvaraidu Klaus kaasas Saksa riskiinvestoritelt 12 miljonit
Rahvusvahelistele suurfirmadele klienditoe teenust pakkuv idufirma Klaus kaasas Saksa riskiinvestoritelt 12 miljonit eurot, et kiirendada müüki ning tootearendust.
Rahvusvahelistele suurfirmadele klienditoe teenust pakkuv idufirma Klaus kaasas Saksa riskiinvestoritelt 12 miljonit eurot, et kiirendada müüki ning tootearendust.

Olulisemad lood

Tänavune viljasaak tuleb parem kui mullu
Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.
Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.