Austa äripartneri kombeid

Riigis, mille elanikkonna moodustab 1,4 miljonit üsna napi sissetulekuga inimest ja mis ise on ühe globaalse suurettevõtte suurune, on äri rahvusvahelistumine paratamatu. Ka väikefirmadel on siin raske olla edukas, kui nad ei arvesta võimalusega oma tooteid või teenuseid välisturgudel pakkuda. Veelgi enam, ka Eestis on juba arvestatav arv firmasid, milles otsustamine toimub väljaspool Eestit. Seega puutub areneda sooviv Eesti väikeettevõtja varem või hiljem kokku ärimeestega teistest kultuuridest.

Rahvusvahelise äritegevuse alustamise üks esimesi samme on huvipakkuva riigi äritavade ja kultuuriliste erinevustega tutvumine.

Ometi tundub, et maailmas on väga palju etnotsentristlikke inimesi, kes annavad teistele kultuuridele hinnanguid oma kultuuri standardite alusel. See toob kaasa võimetuse teisi mõista ja võib viia isegi konfliktideni. On loomulik, et meie välismaiste äripartnerite väärtused, uskumused, ootused ja käitumistavad erinevad meie omadest. Need ei ole paremad ega halvemad, vaid lihtsalt erinevad.

Ettevõtjad, kes välisturgudel edukad on, mõistavad ja austavad erinevaid väärtusi, otsuste langetamise tavasid, suhtumist ajalisse täpsusesse, ruumi kasutamisse (isikliku ruumi vajadust), kehakeelt, maneere ja eetilisi standardeid. Me peame hindama teiste inimeste käitumist selle kultuuri kontekstis, millest see inimene pärit on.

Puutudes kokku mingi meile vastuvõetamatu nähtusega võõras kultuuris, tuleks vältida kohtumõistmist enne, kui on selge, kuidas teised selle kultuuri liikmed nähtusesse suhtuvad. See aga eeldab teiste kultuuride tundmist. Ja äritegevuse rahvusvahelistumise juures muutub teiste kultuuride tundmine üha olulisemaks.

Enne, kui asuda oma kaupa pakkuma teises riigis või võõrsilt välispartnerit otsima, on ülimalt oluline tutvuda selle riigi ajaloo, religiooni, poliitika ja tavadega, eriti äritavadega. Kes langetavad otsuseid? Kuidas korraldatakse läbirääkimisi? Kas on kombeks kingitusi anda? Kuidas toimuvad koosolekud?

Paljud arusaamatused tulenevad sellest, et me ei mõista äripartneri kehakeelet. Seetõttu tasuks ikka üle küsida, kas partner sai meist aru, ja võib-olla isegi paluda tal korrata meie mõtet. Samuti küsime ise üle, kas meie temast õigesti aru saime. Alati tasub meeles pidada, et me suhtleme ühe kindla isikuga, pole mõtet otsida stereotüüpe. Unustagem eelarvamused.

Paraku on nii, et Eesti asub küll maakera keskpunktis (nii nagu iga teisegi inimese kodumaa), kuid mitte kõrgemal (ega madalamal!) muust maailmast. Seega austagem oma võõramaalastest äripartnereid ja väljendagem lugupidamist nende eripära vastu. Ootame ju ise just samasugust suhtumist.

Autor: Ülle Pihlak