Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikefirma kustub vaikselt euroametniku allkirja oodates
?Me sureme siin ära seda eurotunnustust oodates,? ütleb ettevõtte nõukogu esimees ja üks omanikke Vallo Paal. ?Mul on isegi selle dokumendi mustandi koopia arvutis olemas, sisuliselt on sellele paberile vaja panna alla üks allkiri ja me saaksime hakata eksportima.?
Villem Lihakauba äriidee on osta kokku Eesti jahimeeste lastud ulukid, töödelda ja pakkida need ning eksportida Euroopa Liitu. Firmal on olemas ostja, kes ootab praegu, et saaks ära osta liha, mis seisab Villem Lihakauba laos. Eestis kümneid tonne Villem Lihakaubas käideldavat ulukiliha aga müüa pole võimalik, kuna see on veiselihast kaks korda kallim ning seda ostavad vaid väikestes kogustes mõned Eesti restoranid.
Ei Vallo Paal ega ka ettevõtte juhatuse esimees Kalev Villem osanud ette näha, et EList ettevõttele tunnustuse saamine nõnda palju aega võtab.
2001. aastal asutatud Villem Lihakaup sai esimese Eesti lihatööstusena kohalikult veterinaarametilt tunnustuse sama aasta novembris. Samal ajal hakkasid ettevõtted juhid välja ajama ka eksporti lubavat eurotunnustust. Tänavu juuni alguses käisid eurokontrollid, kes tunnistasid Villem Lihakauba euronõuetele vastavaks. Veidi pärast seda sai ettevõte kinnitust, et tema tunnustamine on võetud ELi instantsides päevakorda 24. septembril.
?Siis me töötasime rahuliku südamega, et septembris saame tunnustuse ja pärast seda saame hakata kaupa müüma,? räägib Kalev Villem. Lubatud kuupäeval ei toimunud midagi ning firma tunnustamine lükkus veel kuu võrra edasi. ?Nüüd ei tea me isegi enam, mis seis täpselt on, sest meid puudutavat informatsiooni pole võimalik euroliidust kelleltki saada ja Eesti oma veterinaarametnikud soovitasid ka meil asja ise mitte torkida,? lisab Villem. Ka Eesti veterinaaramet on saatnud ELi mitu palvekirja, kuid seni pole neist kirjadest kasu olnud.
Vallo Paali sõnul on firma sattunud juba tõsistesse makseraskustesse. ?Rahavoog ei kata kulusid, meil on ju pangalaen ka peal,? sõnab ta. ?Võib-olla peame firma üldse ära müüma, tegelemegi praegu aktiivselt uute omanike otsimisega.?
Kalev Villemi sõnul pole ettevõte jäänud võlgu töötajatele palgaraha, kuid väike maksuvõlg on juba tekkinud. Ka ootavad oma raha jahimehed. Ettevõttesse on investeeritud 15 miljonit krooni, millest osa on laen Sampo Pangast. Samas suurusjärgus summa eest oli firma planeerinud sel sügisel põdraliha eksportida.
?Bürokraatia on ikka uskumatult suur risk,? ütleb Paal. ?Kõik ettevõtjad, kes sinisilmselt loodavad oma kaubaga ELi hiiglaslikule turule pääseda, peaksid arvestama tohutu bürokraatia tõttu tekkiva ajakuluga.?