• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti kalurid jäävad kuivale

    Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Enno Kobakese sõnul on esialgsetel andmetel järgmisel aastal Eesti kaluritel lubatud püüda 31 930 tonni kilu ja umbes 28 000 tonni räime.
    ?Mure on muidugi suur, küsisime ka räimele lisakvooti, kuid ei saanud seda põhjendusega, et teiste riikide püügikvoodid vähenesid meie omadest veelgi rohkem,? rääkis Kobakene. ?Kiluvarude osas tehakse lähinädalatel veel täiendavaid uuringuid ning kui selgub, et varu on piisavalt, saame võib-olla järgmise aasta keskel kvooti juurde.?
    Ühe suurema kalapüügifirma, Hiiu Kaluri tütarettevõtte ASi Dagomar juhataja Ülo Esta ütles, et arvestuste kohaselt peab tema firma 12 püügilaevast järgmisel aastal püügilt kõrvale jääma neli. ?Karta on, et tooraine vähenemise tõttu peavad omakorda ka Dagotari ja Läätsa kalatööstused (samuti Hiiu Kaluri kontserni kuuluvad ettevõtted ? toim.) vähendama töötajate arvu neljandiku võrra,? rääkis Esta. ?Rahaliselt kaotavad kalatööstused, sadamad, kala vedamisega seotud transpordifirmad, riik maksude näol.?
    Esta sõnul on kalureid ühendaval Kalurite Liidul kavas esitada riigile taotlus kalakvoodi vähenemisest tingitud kahjude kompenseerimiseks. ?Kahju suurus on vähemalt 40 miljonit krooni, kui võtta aluseks kalakilo hind kaks krooni,? ütles Esta.
    Kalakonserve valmistava ASi Kajax Fishexport juht Peeter Kallakas ütles, et tööstusele pole kalapüügi vähenemine siiski katastroof, kui riik peab kinni 1. jaanuari tunnustamistähtaegadest. ?Kui tööstuste arv peaks järgmisel aastal reaalselt vähenema, siis jätkub ka vähemast kalakogusest,? ütles Kallakas. ?Kui aga 1. jaanuari tähtaega pikendatakse, eks siis tuleb leida endale uued hankijad, tuleb hakata näiteks Rootsist kala ostma.?
    Eestis on praegu 82 avamere püügilaeva ja 63 laeva, mis püüavad kala ranna lähedal. Kokku töötab neil ligi 700 kalurit, kellest tööta võib jääda kuni kolmandik.
    Kui kaks eelmist aastat on Eesti keskkonnaministeerium esitanud ELile kalakvootide vähendamise asjus vastulause ning saavutanud selle, et kvoot ei vähenenud, siis sel aastal vastulauset ei esitatud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.