• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EPL: Rikkad lääne turistid kulutavad Eestis vähe raha

    Tallinna Sadama hinnangul jääb rikaste kruiisituristide raha Eestil saamata, kuna meil puuduvad võimalused turistidelt raha välja meelitada.

    ?Meil on olemas küll matrjo?kad, saviviled, ikoonid, merevaigust ehted ja muud käsitöökaubad, kuid sellise kaubaga reklaamime me pigem naaberriike,? lausus Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov.
    Sakkovi sõnul oli tõsine viga materdada Eesti brändi projekti ning sellele vesi peale lasta, kuna just selline asi avab turistide rahakotirauad, kirjutab Eesti Päevaleht. ?Eesti märk on kena ja turistidele see meeldib,? ütles Sakkov. ?Valitsus ja Tallinn peaksid leidma kiiresti raha Eesti tutvustamiseks ja kõige selle kasutamiseks, mida Brand Estonia meile õpetab.?
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kommunikatsioonijuht Raimond Made ei osanud öelda, palju kulutatakse EASi järgmise aasta eelarvest brändi-projekti tarvis. Sel aastal on EAS projekti toetanud viie miljoni krooniga.
    Tallinna Sadam on järgmise aasta plaani kirjutanud 245 kruiisilaeva vastuvõtmise. Eelmisel aastal külastas sadamat vaid 165 laeva.
    Hüppeliselt suurenenud huvi Eesti külastamise vastu võib sadama turundusdirektori sõnul kirjutada nii ettevõtte aktiivse lobby-töö, aga ka rahulejäänud turistide ning kruiisikorraldajate arvele. Hea sõnaga iseloomustavad oma raportites Eestit ka kruiisilaevade kaptenid.
    Kui kruiisituristid satuksid rohkem Eesti käsitööd pakkuvatesse kauplustesse ja galeriidesse, küllap nad ka rohkem kulutaksid,? ütles Tallinna ettevõtlus-ameti juhataja Kairi Teniste.
    Tema sõnul saaksid palju ära teha kruiisioperaatorid ja Tallinna giidid, kes juhataksid ekskursioonigrupid eheda Eesti käsitööni, mitte aga Leedu keraamika ja Vene matrjo?kadeni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.