Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seli venitab Tartu bussijaama ehitusega
Viis aastat tagasi rajas Seli firma Estiko Tartusse linna maale kõrghoone ehk nn plasku tingimusel, et ehitab välja uue bussijaama. Plaanide järgi pidi bussijaam valmima juba 2000. aastaks, siis 2001. aasta lõpuks ja edasi 2002. aasta lõpuks. Bussijaamast pidi saama üks osa Emajõe Ärikeskuse teisest etapist. Teise etapi ehituse ajaks pidi bussijaam kolima plasku alumisele korrusele.
Eilse seisuga polnud uue bussijaama ja sellega seotud ärikeskuse ehitus veel alanud. Plasku alumisel korrusel tegutsesid lillepood ja kingapood. Bussijaam ise ja tema ilme on püsinud muutumatuna viimased paarkümmend aastat: ootesaali kulunud pinkidel ootavad bussi maalt linna tulnud reisijad ja jaama üht seina katab endiselt Eesti kaart. Endises headuses tegutseb jaama ühes tiivas kohvik.
Tartu bussijaama omaniku Neinar Seliga polnud eile võimlik ühendust saada, mobiiltelefonile ta ei vastanud. Samuti pole ta vastanud mitu päeva tagasi saadetud särtsposti sõnumile. Bussijaama küsimuses ei soovinud eile küsimustele vastata ka Selile kuuluva AS Estiko juht Ellen Tohvri.
Kui Tartu volikokku ja Riigikokku valitud Seli väldib bussijaama teemat, siis on tema tegematajätmistest sõltuvad tartlased mures. Tartu bussitranspordifirma ASi Tarbus juht Valter Keis ütles, et Seli pole ka temale vastuseid uue bussijaama kohta andnud.
Keis lükkas ümber kuuldused, nagu oleks Seli üldse loobunud Tartusse bussijaama rajamisest. Samas tunnistas ta, et kevadel sõlmitud leping ei kipu täituma. Lepingu järgi pidi uus bussijaam praegu valmima. ?Homme oleks pidanud olema vastuvõtmine,? ütles Keis eile. Tema sõnul on praegu kaks varianti: kas leiab Estiko strateegilise partneri või muudab vana kasutamiskõlblikuks.
Bussijaamaga on hädas ka Tartu linnavalitsus. Kui linn 1997. aastal ärikeskusele bussijaama ja selle ümbruse maa 50 aastaks kasutada andis, oli tingimuseks uue bussijaama ehitus. Sama nõudmine oli linnal siis, kui ta 2000. aastal bussijaama koos ligi 2 hektari maaga Seli firmale 3,3 miljoni krooni eest maha müüs. Seli sai maa kätte poolmuidu, kui arvestada, et Tallinna Kaubamaja ostis bussijaama vastas oleva sama suure krundi paarikümne miljoniga.
Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse juht Urmas Ahven ütles, et 50 aastaks hoonestusõiguse andmine ja sellega seotud maa soodne müük oli seotud hea usuga, et uus bussijaam valmib. Tema sõnul pidi tulema uue bussijaama juurde Selveri kauplus, aga see variant kukkus ära. ?Niisama uut bussijaama poleks keegi tegema hakanud,? ütles Ahven. Ta lisas, et bussijaama maa oleks võinud müüa karmimalt.
Emajõe Ärikeskusega lepete sõlmimise ajal oli Tartu linnapea Roman Mugur, kes läks üle Isamaaliidust Reformierakonda. Mugur ütles, et ei mäleta enam toonaste tehingute üksikasju. Tema nägemuse järgi peaks bussijaama üldse kesklinnast ära kolima, näiteks ühendama selle raudteejaamaga, mis on samuti räämas. Raudteejaama remondi ideed pooldab ka praegune linnapea Andrus Ansip.
Neinar Seli on olnud Estiko nõukogu liige alates 1995. aastast. Viimased paar aastat on ta olnud suurim aktsionär. Tartu bussijaama maa omanik AS Emajõe Ärikeskus on Estiko sajaprotsendiline tütarfirma.
Tartu bussijaama venima jäänud valmimise taga on Estiko vanad raskused kaubandusega. Kõigepealt varises kokku Estiko hallatav Spari kett, siis kadusid kliendid E-Kaubamajast. Kaubandusprojektide nõrkus viib Estikost välja raha, mida saaks kasutada ärikeskuse teise etapi väljaehitamiseks. Estiko põhitegevus on plastmasstoodete ja kile tootmine.