• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teise samba buum sööb augu riigieelarvesse

    Täna ja homme on viimane võimalus liituda kogumispensioni süsteemiga, et makseid hakata koguma 1. jaanuarist. 45?60aastaste jaoks jääb see paraku ka viimaseks võimaluseks. Viimastel nädalatel on liitumistempo hüppeliselt hoogustunud. Kui juulis esitas ca 600 inimest päevas teise pensionisamba valikuavalduse, siis oktoobris on liitujate arv kasvanud päevas kuni 2000ni. Eile ületas liitunute koguarv 1600, mis ületab igasuguseid prognoose.
    Augustis 2003. aasta riigieelarvet koostades ootas ministeerium, et teise sambaga liitujate arv kasvab 1. novembriks, mil lõpeb liitumine neile, kes soovivad koguma hakata järgmisest aastast, 100 000 inimeseni ning sotsiaalmaksu suunatakse järgmisel aastal kogumispensionifondidesse 384 miljoni krooni ulatuses.
    ?Tegelik liitujate arv on aga ületanud ka kõige positiivsemad ootused ning näiteks täiesti reaalne on 180 000 liitunut,? ütles rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik. See vähendaks sotsiaalmaksu laekumist esimesse sambasse veel ca 310 miljoni krooni võrra ja teise sambasse laekuv sotsiaalmaks ulatuks peaaegu 700 miljonini. Tänaseks pole ministeerium veel suutnud lahendust eelarveaugu täitmiseks välja pakkuda.
    Fondihaldurid on liitujate rohkusega rahul. ?Inimesed on endale teadvustanud investeerimisega seotud riske ning nii-öelda rahanduslik kirjaoskus on jõudnud suure hulga säästjateni,? ütles Hansapanga investeerimisfondide portfellihaldur Paavo Põld. Eile liitus Hansapangas teise sambaga minutis keskeltläbi kaheksa klienti. Paavo Põllu hinnangul pole võimatu, et viimasel päeval saavutatakse kogu turul tempo üks liituja sekundis.
    Põllu sõnul pani riik pensioni teise samba mõnes mõttes rahvahääletusele, tehes liitumise suurele osale inimestest vabatahtlikuks. ?Kogumispensioni idee on hästi vastu võetud ja ligi 45 võimalikest liitujatest on seda tänaseks juba teinud.?
    Eelmisest liitumisest tuhatkond klienti saanud LHV loodab teises etapis veel sama palju. ?Aga arvestama peab seda, et meie liitujate keskmine palk on mitu korda üle Eesti keskmise palga ning seega on ühe lepingu väärtus meie jaoks oluliselt suurem,? ütles LHV partner Robert Kitt.
    Fondide tootlused pole küll veel märkimisväärsed ning kõiguvad -2 ja +2 protsendi vahel. Fondihaldurite sõnul ei saa sellise vahemiku põhjal teha veel mingeid järeldusi ning eristada professionaalset tulemust juhusest. ?Meie investeerime rahvusvahelistele turgudele globaalselt ning need on olnud fondide loomisest saadik pisut miinuses,? sõnas Kitt.
    Esimest liitumisetappi iseloomustade nentis Kitt, et siis liitusid teadjamad inimesed. Kuna periood oli lühike, siis nii-öelda laiadesse rahvamassidesse kogumispension veel ei jõudnud. Teine etapp on olnud pigem suur müügitöö, kus inimestele pakutakse liitumisvõimalusi kõigi võimalike ja võimatute vahenditega. ?Markantseimaks näiteks võib tuua ühe firma pakkumist jagada liitujale tasuta õlut,? rääkis Kitt.
    Sampo Pank on lubanud kõigi liitujate vahel välja loosida Mini One auto 12kuulise tasuta kasutusõiguse. ?Boonuste kaudu soovime muuta säästmist inimestele atraktiivsemaks ning motiveerida neid säästmisega alustamiseks,? sõnas Sampo Varahalduse direktor Silja Saar.
    LHV aga annab igale liitujale 100kroonise Stockmanni kinkekaardi.
    Paavo Põllu hinnangul ei tohiks niivõrd olulise otsuse tegemine sõltuda täna saadud ?kommist?, vaid peaks põhinema veidi ratsionaalsematel argumentidel. Hansapangas on liitujatele väärtpaberikonto tasuta ning pensionifondi V2 püsimaksekorralduse ning pensionikindlustuslepingute tasud madalamad. Ühispank aga pakub muu hulgas eluasemelaenu 1000 krooni võrra soodsamana.
    Robert Kiti hinnangul on aga väär seada laenusumma suurus liitumisest sõltuvusse. ?Ma arvan, et 100kroonine kinkekaart võrdub sellise kingitusega nagu firma märgiga kalendermärkmik. Suuremad summad meenutavad juba inimeste üleostmist.?
    Kuigi tänast liitunute arvu vaadates võivad fondihaldurid kergemalt hingata, jäi nende hinnangul vajaka riigipoolne tugi ja kommunikatsioon. Probleeme tekitas kevadine lendstart. Pensioniks säästmise ja kogumise vajaduse mõtteviisi propageerimine on jäänud eelkõige noorte klienditeenindajate kanda.
    ?Kevadine põgus riigipoolne kampaania oli kasulik, kuid ei suutnud kindlasti pensioni teise samba kõiki aspekte inimestele teadvustada,? ütles Paavo Põld.
    Selle aasta eelarves plaaniti riiklikust pensionikindlustusest teise sambasse suunata 253 miljonit krooni, kuid väiksemaks jäänud liitujate arvu tõttu vähendas rahandusministeerium teise lisaeelarvega seda 78 miljonile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
S&P 500 ja Dow Jones seadsid uued rekordid
Teisipäeval purustasid nii S&P 500 kui Dow Jones heada kvartalitulemuste abil rekordid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval purustasid nii S&P 500 kui Dow Jones heada kvartalitulemuste abil rekordid, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: kust võiks saada hiigelpalka?
Homme pärastlõunal ilmub Äripäeva koostatud värske Palga TOP, mis reastab Eesti parimad palgamaksjad. Piilume hommikuprogrammis pisut edetabeli sisse ja uurime selle toimetajalt Kai Millerilt, mille poolest tänavune TOP varasematest erineb ja mida huvitavat sealt leida võib.
Homme pärastlõunal ilmub Äripäeva koostatud värske Palga TOP, mis reastab Eesti parimad palgamaksjad. Piilume hommikuprogrammis pisut edetabeli sisse ja uurime selle toimetajalt Kai Millerilt, mille poolest tänavune TOP varasematest erineb ja mida huvitavat sealt leida võib.
Peaministri koroonakriisi avaldus: valitsus on valmis ka järgmisteks sammudeks
Riigikogus koroonakriisi teemal poliitilise avalduse teinud peaminister Kaja Kallas avaldas lootust, et praegustest piirangutest piisab.
Riigikogus koroonakriisi teemal poliitilise avalduse teinud peaminister Kaja Kallas avaldas lootust, et praegustest piirangutest piisab.