• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    See kallis ökonoomsus

    Meie majad muutuvad päev-päevalt keerukamaks. Ainuüksi välissein koosneb juba nii mitmest kihist (mis peavad veel kindlas järjekorras olema), et lausa kõhe hakkab. Tarvitseb midagi sassi ajada, unustada või valesti paigaldada ja läbimõeldud süsteem ei toimi ning kogu hea mõte läheb vett vedama. Mida keerulisem süsteem, seda kallim ning haavatavam. Vanasti ehitati maja jämedatest palkidest, savipätsidest või muust taolisest toekast. Ei mingeid kalleid projekte, raskusarvutusi ega muud. Tänapäeval öeldakse üledimensioneerimine ja raiskamine. Pradoksaalne, et järjest paremaks ja täpsemaks minemisega, st ökonoomse materjalikasutusega, tegelikult maja hind ainult tõuseb. Kokku hoitakse küll materjale, kuid omanikule ei tule see kindlasti odavam. Mida täiuslikumaks muutub konstruktsioon, seda raskem on seda ehitada ja kergem vigu teha. Ning kõige tipuks on tulemus võrreldes omaaegse primitiivsusega väga haavatav. Maja võib võrrelda linnaga, kus piisab ainuüksi pikemast elektrikatkestusest, et tekiks täielik kaos. Pirruajastul poleks see võimalik olnud.
    Ma ei arva, et peaks tagasi muldonni kolima, kuid laboritingimustes ideaalsetesse süsteemidesse peaks siiski kriitilisemalt suhtuma ja rohkem skepsist üles näitama. Sest paraku peame tekkivad vead ikka ise rahaga parandama. Viimase eest hoolitseb ka ehitisele antav kaheaastane garantii, mis on ju tegelikult absurd. Isegi mikserile ja autole antakse kolmeaastane garantii, kuigi neile on ette nähtud oluliselt lühem kasutusaeg.
    Ehitamine tähendab vaatamata väitele, et tänapäeval ei ehitata maja terveks eluks, siiski väga kulukat ettevõtmist. Kui laen võetakse 30 aastaks, siis on tegemist ikkagi ehitusega terveks eluks, ja vastupidine väide on demagoogiline ning teenib pigem kehva kvaliteedi õigustamist. Seepärast peaks enne maja konstruktsiooni valikut põhjalikult kaaluma kvaliteedi, võimalike ohtude ja hinna suhet.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs meelitab mind kohviaroomiga
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.