Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soojustus peaks olema kindel ka väljaspool laborit
Soojustusmaterjale on palju. Poorbetoon, kergkruusaplokid, puit ja viimasel ajal kõige rohkem kasutatavad villad on enim tuntud. Villasid tehakse kivist, klaasist, tselluloosis, linast jne. Ökosõbrad panevad seintesse ka lamba- ja puuvilla. Kasuta millist villa tahes, ikka eeldab see korralikku karpi enda ümber. Sisemine ja välimine kiht peavad olema nii tihedad, et soojustusse ei pääseks liikuv õhk ja mineraalvillu tuleb kaitsta ka niiskuse eest. Korraliku ehituse puhul on see täiesti võimalik.
Kuid on veel närilised, kes närivad enam-vähem lõbu pärast, st pidevalt kasvavate hammaste kulutamiseks. Kui see loomake on end juba läbi tuuletõkke villa sisse järanud, siis pole vähimatki põhjust arvata, et ta sealt vabatahtlikult välja kolib. Rottide ja hiirte vastu aitab vaid see, kui soojustus sisaldab talle mõnd täiesti vastunäidustatud ainet. Nii lisati omal ajal saepurule booraksit ja tselluvilla töödeldakse putuka- ja närilisevastaste ainetega. Seega on küll villsoojustus ideaalsetest tingimustes väga hea, kuid samas väga haavatav.
Vaatamata mineraalvilla müüjate agressiivsele müügitegevusele on näha märke, et kallimaid maju hakatakse järjest enam ehitama sooja pidavast poorbetoonist ja kergkruusaplokkidest. Suhteliselt odavamale kergkonstruktsioonile on andnud hoobi mentaliteet: ah, käib küll. Paraku käibki, sest ega tellija seina sisse näe ja kui vaatabki õigel ajal, ei oska võimalikke ajapikku tekkivaid ohte ette näha ega teadvustada.
Muidugi mängivad siin oma osa ka arhitektuuritrendid ja ehitustraditsioonid, kuid suund on siiski efektiivsuse suunas. Nii peab ka soojustus olema kindel ja mitte liiga kergesti haavatav. Ta peab teenima vähemasti sama kaua kui terve maja. Nii tullakse sageli tagasi ka ammutuntud materjalide juurde ja otsitakse nende kasutamiseks uusi ja paremaid lahendusi. Üheks selliseks näiteks on eelmises vihikus kirjeldatud Villa Villaton, kus soojustusena toimisid kinniste õhuvahedega puitkuidplaadid. Sellise lahenduse eeliseks villa ees on väiksem haavatavus. Kui villa ümbritsev tuuletõkkekiht saab kannatada, siis on külm õhk kohe terves suures soojustuskihis. Kui vigastatakse aga kiudplaatsoojustuse üht kihti, siis pääseb külm õhk vaid ühte suletud sektorisse.
Soojustusmaterjalid on seega alles arenemisjärgus ja majaehitajal võimalus nende headust soovi korral omal nahal proovida. q