Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Starbucks õpetas USAd kohvi jooma

    USA juhtiva kohvipoodide keti kohvikute tihedus nii mõneski suurlinnas on muutumas ameeriklaste rahvuslikuks naljanumbriks, kommenteeris seda ajakiri BusinessWeek. Star-bucksi ?sünnilinnas? Seattle?is on üks kohvik (või baar) iga 9400 inimese kohta. USAs ja Kanadas on neid 4300, üle maailma 28 riigis kokku 5700. Vaid 15 aastat tagasi oli Starbucksil Seattle?is vaid 17 kohvipoodi.
    Samasuguse hämmastava kiirusega on kasvanud kompanii turuväärtus. Kümne aasta jooksul on Nasdaqil noteeritud Starbucksi aktsia tulusus (kui arvestada ka nelja splitti ehk aktsiate jagamist vahekorras kaks ühele) kasvanud rohkem kui 2200, ületades selle näitajaga nii General Electricu, Wal-Marti ja isegi Microsofti.
    Seattle?is asuv ettevõte sai alguse pärast seda, kui kolm tudengit Jerry Baldwin, Gordon Bowker ja Zev Siegl olid juhuslike autodega mööda Euroopat rännanud, kus nad nägid euroopalikke kohvikuid, kohvipoode ja kõike seda, mis Vana Maailma kohvikultuuriga kokku käib. Nii nad otsustasid 1971. aastal asutada väikese kvaliteetset kohvi tootva röstimisäri. Ettevõtmine oli suhteliselt edukas ning Starbucks sai Seattle?is kvaliteetse kohvi sünonüümiks.
    Ettevõtmine võttis uue suuna, kui firmaga liitus 1982. aastal Howard Schultz, kes varem töötas Rootsi termoste tootja Hammarplast esindajana USAs.
    Schultz asus tööle firma jaemüügi- ja marketingidirektorina ning sõitis peagi Itaaliasse. Seal sattus ta vaimustusse Milano espressobaaridest ning nägi analoogilistele kohvibaaridele suurt potentsiaali Seattle?is. Ameeriklastele seni võõras kohvikultuur oli väga edukas ning Schultz hakkas röstimis- ning hulgifirmast kujundama praegust Starbucksi. Peagi ostis ta firma oma ülemustelt välja ja hakkas ettevõtet kiiresti laiendama. Schultzi vara väärtus on tänaseks kasvanud 700 mln dollarini (11 mld kroonini), millest üle poole annavad Starbucksi aktsiad.
    Laienemine toimus kiiresti ja agressiivselt. 1996. aastal oli Starbucksi kohvikute ja kohvibaaride arv ületanud 1000 piiri ning Jaapanis avati esimesed välismaised kohvikud. Kaks aastat hiljem jõuti Euroopasse.
    Starbucks on kiiresti tuntust kasvatav kaubamärk. Ajakiri BusinessWeek tunnistas kompanii kaubamärgi maailma 100 tuntuima kaubamärgi hulgas üheks kiiremini kasvavaks. Kui 1999. aastal toimusid maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) kongressi ajal Seattle?is massilised rahutused, oli globaliseerumisvastaste rünnakute peamiseks objektiks Starbucks.
    Laienemisel on Starbucks nii agressiivne kui ka innovatiivne. Starbucksi peamiseks võtteks konkurentide väljasöömisel on pakkuda kinnisvaraomanikule kõrgemat renti. Samas arendab Starbucks koostööd suurte raamatupoodide kettidega, lennujaamade ja teiste rahvarikaste kohtadega, kus kompanii asutab kohvibaare. Augustis teatati aga traadita interneti võimalustest 1200 kohvikus nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Arco Vara juhtkond muutub
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kirjanen lahkub Graanul Investi juhatusest
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Virkebau: tuli enam investeerida IT-sse, kuna meie vastu toimusid mastaapsed küberrünnakud
Mullu Äripäeva Meediafirmade TOPi võitnud ja tänavu teise koha saanud Ekspress Meedia juhi Argo Virkebau sõnul saatis neid 2021. aastal edu eriti digiäris. Aga tavapärasest rohkem tuli investeerida IT-toimepidevusse, kuna meediafirmade suunal toimuvad korrapärased ja mastaapsed küberrünnakud.
Mullu Äripäeva Meediafirmade TOPi võitnud ja tänavu teise koha saanud Ekspress Meedia juhi Argo Virkebau sõnul saatis neid 2021. aastal edu eriti digiäris. Aga tavapärasest rohkem tuli investeerida IT-toimepidevusse, kuna meediafirmade suunal toimuvad korrapärased ja mastaapsed küberrünnakud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.