Starbucks õpetas USAd kohvi jooma

USA juhtiva kohvipoodide keti kohvikute tihedus nii mõneski suurlinnas on muutumas ameeriklaste rahvuslikuks naljanumbriks, kommenteeris seda ajakiri BusinessWeek. Star-bucksi ?sünnilinnas? Seattle?is on üks kohvik (või baar) iga 9400 inimese kohta. USAs ja Kanadas on neid 4300, üle maailma 28 riigis kokku 5700. Vaid 15 aastat tagasi oli Starbucksil Seattle?is vaid 17 kohvipoodi.

Samasuguse hämmastava kiirusega on kasvanud kompanii turuväärtus. Kümne aasta jooksul on Nasdaqil noteeritud Starbucksi aktsia tulusus (kui arvestada ka nelja splitti ehk aktsiate jagamist vahekorras kaks ühele) kasvanud rohkem kui 2200, ületades selle näitajaga nii General Electricu, Wal-Marti ja isegi Microsofti.

Seattle?is asuv ettevõte sai alguse pärast seda, kui kolm tudengit Jerry Baldwin, Gordon Bowker ja Zev Siegl olid juhuslike autodega mööda Euroopat rännanud, kus nad nägid euroopalikke kohvikuid, kohvipoode ja kõike seda, mis Vana Maailma kohvikultuuriga kokku käib. Nii nad otsustasid 1971. aastal asutada väikese kvaliteetset kohvi tootva röstimisäri. Ettevõtmine oli suhteliselt edukas ning Starbucks sai Seattle?is kvaliteetse kohvi sünonüümiks.

Ettevõtmine võttis uue suuna, kui firmaga liitus 1982. aastal Howard Schultz, kes varem töötas Rootsi termoste tootja Hammarplast esindajana USAs.

Schultz asus tööle firma jaemüügi- ja marketingidirektorina ning sõitis peagi Itaaliasse. Seal sattus ta vaimustusse Milano espressobaaridest ning nägi analoogilistele kohvibaaridele suurt potentsiaali Seattle?is. Ameeriklastele seni võõras kohvikultuur oli väga edukas ning Schultz hakkas röstimis- ning hulgifirmast kujundama praegust Starbucksi. Peagi ostis ta firma oma ülemustelt välja ja hakkas ettevõtet kiiresti laiendama. Schultzi vara väärtus on tänaseks kasvanud 700 mln dollarini (11 mld kroonini), millest üle poole annavad Starbucksi aktsiad.

Laienemine toimus kiiresti ja agressiivselt. 1996. aastal oli Starbucksi kohvikute ja kohvibaaride arv ületanud 1000 piiri ning Jaapanis avati esimesed välismaised kohvikud. Kaks aastat hiljem jõuti Euroopasse.

Starbucks on kiiresti tuntust kasvatav kaubamärk. Ajakiri BusinessWeek tunnistas kompanii kaubamärgi maailma 100 tuntuima kaubamärgi hulgas üheks kiiremini kasvavaks. Kui 1999. aastal toimusid maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) kongressi ajal Seattle?is massilised rahutused, oli globaliseerumisvastaste rünnakute peamiseks objektiks Starbucks.

Laienemisel on Starbucks nii agressiivne kui ka innovatiivne. Starbucksi peamiseks võtteks konkurentide väljasöömisel on pakkuda kinnisvaraomanikule kõrgemat renti. Samas arendab Starbucks koostööd suurte raamatupoodide kettidega, lennujaamade ja teiste rahvarikaste kohtadega, kus kompanii asutab kohvibaare. Augustis teatati aga traadita interneti võimalustest 1200 kohvikus nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas.