Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paljud maailma riigid hädas pensionireformiga

    Pensionireformile hakati maailma riikides mõtlema 90. aastate algul, kui sai selgeks, et rahvastiku vananemise tõttu muutub senise riikliku pensionisüsteemi säilitamine üle jõu käivaks. Reformi mõte oli panna inimesi ise rohkem säästma oma vanaduspõlveks ja põhipanus tehti aktsiatele. Kuid viimaste aastate börside madalseis on tekitanud firmadele pensionidega suuri lisakulusid ja söönud inimeste pensionisääste. Ühesõnaga, inimeste pensionid on muutunud riikliku süsteemiga võrreldes palju ebakindlamaks.
    Just nii on läinud reformidega varem alustanud Suurbritannias, USAs ja Hollandis. Neis riikides on töötajad sõlminud vabatahtliku pensioni kogumise lepingu tööandjaga, kes on kohustunud maksma neile pensioniks mingi kindla osa palgast. Nüüd, kus nende fondide varade väärtus on kiiresti kahanenud, on see pannud järjest suurema koormuse firmadele. Näiteks äsja teatas USA rehvifirma Goodyear Tire & Rubber, et aasta lõpus ületavad tema pensionifondi kohustused varasid juba 32 miljardi krooniga.
    Veelgi hullem on aga siis, kui firmad lähevad kas pankrotti, nagu juhtus Enroniga, kes viis endaga kaasa ka suurema osa töötajate pensionirahast, või siis lihtsalt keelduvad kohustusi täitmast. Nii teatas nädal tagasi Taani firma Maersk, et lõpetab oma Briti tütarfirma pensionifondi tegevuse, mis tähendab selle töötajatele umbes 60 lubatud pensioni kaotust. Kokku on Suurbritannias pensionifondid sadadele tuhandetele inimestele teatanud, et nende pensioni kärbitakse 10 võrra ja kui aktsiaturu olukord otsustavalt ei parane, siis veebruaris kaob järgmised 10.
    Et töötajatel puudub seaduslik kaitse, siis on valitsused pidanud vajalikuks sekkuda. USA president George W. Bush on algatanud uue pensionireformi, mille ülesanne on leida kaitse töötajate pensionisäästudele, mille langenud aktsiaturg on neelanud.
    Hollandis aga nõutakse firmadelt, et pensionifondide varad peavad katma kohustusi senise 100 asemel 105protsendiliselt. Suurbritannias kaalub valitsus fondide miinimumnõude tõstmist ning erapensionisüsteemi tagamist, näiteks selle kindlustamisega, mis asjatundjate sõnul võib minna aga väga kalliks.
    Hoopis vaevalisemalt on pensionireform edenenud Euroopa suuriikides Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias, kus riiklik pensionisüsteem neelas 2000. aastal vastavalt 12, 12 ja 14 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
    Prantsusmaal on seda kümne aasta jooksul üritanud teoks teha neli erinevat peaministrit. Saksamaalgi on suutnud sotsiaaldemokraatlik valitsus lõpuks Bismarcki ajast pärit pensionisüsteemi reformima hakata, kuid tulemused on esialgu kasinad. Itaalias sõdivad reformi vastu jõuliselt tugevad ametiühingud, kes kardavad, et vabatahtlikule pensionikindlustusele üleminek muudab vanaduspõlve ebakindlamaks.
    Ja Eesti naabrid Rootsi ja Soome. Rootslastel algas reform mõne aasta eest. Selle ajaga on vabatahtlikest pensionifondidest aktsialanguse tõttu haihtunud ligi 60 miljardit krooni, kusjuures vanas süsteemis oleks algne summa üle 13 miljardi krooni suurem. Soomes on pensionireform praegu parlamendis arutusel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Majanduslangus või mitte: tulekul on veel kolm intressitõusu
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Lugu Ärimeestest ja Advokaatidest. Ja Kodanikust, kes neid ei kadesta. Kohe üldse
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mõnel pangal võib EKP laenude tagasimaksmine raskeks minna
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Sõjapõgenikud töötavad peamiselt töötlevas tööstuses
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Operail müüs ära Ukrainas asuva vagunipargi
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.

Olulisemad lood

Pactum kaasas 20 miljonit dollarit
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.