Septembris jätkusid positiivsed arengud

Väliskaubanduses jätkusid septembris suvel alanud positiivsed tendentsid. Kahjuks pole väliskaubanduse mahtude kasv nii suur, kui kevadel prognoositi. Ekspordi tagasihoidlikule aastasele kasvule septembris avaldas mõju tavapärasest väiksem allhangete väljaveo suurenemine ja loodetust madalam normaalekspordi kasv.

Koguimpordis kasvas analüüsitaval kuul aastases arvestuses eelkõige sissevedu töötlemiseks ? eelmise aastaga võrreldes rohkem kui poole võrra nii septembris kui ka III kvartalis tervikuna. Töötluskaupade sisse- ja väljaveo aastane kasv oli III kvartalis positiivne esimest korda pärast eelmise aasta suve. Normaalimport suurenes septembris eelmise aastaga võrreldes tervelt viiendiku. Tundub, et kaupmehed kasutasid ära elanikkonna palkade kasvust ja hindade langusest tingitud reaalsete sissetulekute suurenemist ning soodsaid laenutingimusi.

Kaubandusbilansi puudujääk suurenes septembris märgatavalt. Aastane kasv ületas isegi juuli väga kõrget taset.

Impordis peegeldus septembris kõrge investeerimisvajadus. Teiste kaubagruppidega võrreldes kasvas aastaga juba teist kuud järjest enim masinate ja seadmete ning transpordivahendite sissevedu. Palju imporditi laevu, paate ja raudteevedureid. Samas eratarbimise kasvuga seoses imporditi eelmise aasta septembriga võrreldes enam nahktooteid, paberit ja pappi, rõivaid, jalatseid.

Ekspordis toimusid samuti positiivsed muutused. Esimest korda pärast aastast vaheaega oli kvartaalne kasv eelmise aastaga võrreldes positiivne. Märgatavalt tõusid septembris nii müük kui ka toodang paljudes harudes. Peamiste ekspordiartiklite osas kasvasid aastases arvestuses peaaegu kõikide kaubaartiklite eksport. Kõige olulisema kaubagrupi ? masinate ja seadmete ? väljaveo kasv oli loodetust tagasihoidlikum.

Meie peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Saksamaa tööstuse kindlustunde indikaatorid püsivad jätkuvalt madalal tasemel. Sellest võib järeldada, et välisnõudlus jääb endiselt piiravaks teguriks kaupade eksportimisel. Euroopa tööstustoodang vähenes oktoobris teist kuud järjest, viidates ettevõtjate optimismi vähenemisele ja sellest tulenevalt tootmisplaanide alandamisele. Eesti ettevõtete müügile pole aga olukord välisturgudel väga suurt mõju avaldanud. Eksporditellimusi tundub jätkuvat.

Järgmistel kuudel võib oodata väliskaubanduse mahu edasist kasvu, kuigi välisnõudluse loodetud taastumine võib saabuda alles järgmise aasta teisel poolel. Kaubavahetusbilansi defitsiidi vähenemist lähiajal oodata ei ole.

Kommentaar on avaldatud lühendatult