• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töökeskkond toetagu muutusi

    Kontorit luues peab arvestama nii olemasolevate kui ka võimalike tulevaste nõudmistega kontorile.
    Tegurid, mis viivad selleni, et töökeskkond peab muutuma:
    infotehnoloogia areng, lauaarvutid vahetatakse sülearvutite vastu;ajakasutus;toimimisviisi muutused jms;struktuuriskeemide muutus: osakonnad, tiimid, ajutised projektirühmad;töötajate arvu muutus.
    Uue kontoripinna sisustamine võiks alata suurest ajurünnakust, mille käigus selgitatakse välja oma vajadused. Tihti on kõige raskem leida sobivat pinda. Kolides valmis majja, tuleb arvestada selle maja iseärasustega, uue ehitatava maja puhul on käed vabamad.
    Sisustamine on midagi enamat kui lihtsalt mööbli või külmkapi ost. Kuna sellest oleneb teie tulevase büroo toimivus, siis siinkohal kindel soovitus ? konsulteerige spetsialistiga, kelleks antud juhul on sisearhitekt, büroo- või kaubanduspindade loogikat tundev ning tööergonoomiat valdav spetsialist.
    Ärge ostke pelgalt mööblitükki, vaid toimivat terviklahendust, mis toetab teie firma arengut ning käib ajaga kaasas. Terviklahenduse puhul on arvesse võetud nii materjali kui ka värvi valikut, valgustust, ventilatsiooni, akustikat ja mööbli valikut.
    Sisekujundus algab tsoonide jaotusest, ehk kus mis ruumid asuvad. Näiteks töötsoonid, arhiiv, nõupidamisruum, kööginurk, printeri ja koopiamasina ruum, oma töötajate garderoob, külaliste garderoob, raamatukogu, klienditeenindusruum, tiimitöönurgad, näidistesaal, serveriruum, laoruumid jne.
    Mida paremini klient teab oma vajadusi, seda parem on lõpptulemus. Interas toimub see protsess kolmepoolse projektirühma tööna:
    klient koos oma nõudmiste, vajaduste ning tavaliselt napi ajagraafikuga põhitöö kõrvalt;sisearhitekt;Intera projektijuht, kes aitab kliendil oma vajadustes selgusele jõuda ja teeb pidevalt sisearhitektiga koostööd. Mida parem on koostöö, seda parem on tulemus.
    Selleks, et luua interjööri kellegi teise tarbeks, peab oskama ennast tema olukorda panna ehk saama aru, mis stiil meeldib, millised inimesed seal kontoris töötama hakkavad, millise mulje ettevõttest peab kontor oma töötajatele, partneritele ja klientidele jätma jne.
    Üldpilt peab olema firma imagot toetav. Töökeskkond peegeldab suhtumist nii firma töötajatesse, klientidesse kui ka partneritesse.
    Tehniline pool ? valgustus, ventilatsioon, kaabeldus jne. Siin on vaja koostööd arhitekti, sisearhitekti, tehniliste lahenduste pakkuja, ehitaja, kinnisvarahaldaja ja kliendi vahel. Siin võib klient säästa oma aega ja usaldada oma tööülesanded kas siis osaliselt või täielikult projektijuhtimist pakkuvale firmale. Arvan, et kontori valmimise käekäigu eest võiks edaspidi vastutada seesama inimene, kes on olnud kliendi kõrval ka projekti eelnevas etapis.
    Sisearhitekt Eero Jürgenson arvas, et kontori sisustamise võiks piltlikult jagada kolmeks kuuajaliseks osaks, nii et tervikuna kuluks aega umbes kolm kuud. Sisearhitekt Ilona Põldme mainis, et ajakulu oleneb kliendist ja tema soovidest, büroopinna suurusest jne. Põldme lisas, et üks asi on sisekujundus, teine eriosade projekteerimine, mille aega on raskem ennustada.
    Mööbli, kardinate, köögitehnika jne valik ja tellimine.
    Kui sisearhitekt on välja valinud stiili ja piirdutakse ühe professionaalse sisustust müüva partneriga, siis kulub toimiva lahenduse ja valiku tegemiseks 2?3 nädalat. Kui võetakse hulk võrreldavaid pakkumisi, kulub aega kindlasti tublisti rohkem.
    Kui palju aega kulub tellimuse esitamisest mööbli kättesaamiseni? See oleneb paljuski valitud mööblist, selle viimistlusest ja tarne suurusest (vt tabelit).
    Autor: Janne Mikkiver
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Ignitise tulemusi kergitas kõrge elektrihind
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Esimesel koroonaaastal kasvasid tervishoiukulud Eestis 167 miljoni euro võrra
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Tallinn saadab koolide põhiastme nädalaks koduõppele
Teisipäeval otsustas Tallinna linnavalitsus, et peale koolivaheaega ehk 1. novembrist jäävad Tallinna munitsipaalkoolide 4.–8. klasside õpilased nädalaks distantsõppele.
Teisipäeval otsustas Tallinna linnavalitsus, et peale koolivaheaega ehk 1. novembrist jäävad Tallinna munitsipaalkoolide 4.–8. klasside õpilased nädalaks distantsõppele.