Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Helsingi meelitab soodsate korteritega
Helsingi meelitab lähipiirkondadest inimesi pealinna 1-2toaliste korterite, koolide ja töökohtadega.
Alates 1990. aastast, mil iive oli veel negatiivne, on Helsingi elanikkond noorenema hakanud ja pensionäride osakaal kahanenud, rääkis linnasekretär Kristiina Matikainen. Nüüd sünnib Helsingis tuhat last aastas, pensionäride osakaal elanikkonnas on aga 13 protsenti. Töövõimelises eas on 70 protsenti Helsingi elanikest.
Matikaineni sõnul soosib Helsingi elanikkonna kasvu koolide ja töökohtade rohkus, kuid vähetähtis pole tema hinnangul ka korterite struktuur. 90ndatel paiskas linn turule suure hulga 1-2toalisi kortereid, mis sobivad ajutiseks peatuspaigaks noortele. Selliste korterite osakaal moodustab 68 protsenti kogu korteriturust, 3toalisi kortereid on 21 protsenti ja veelgi suuremaid 11 protsenti.
Korterite rendihinnad kõiguvad Helsingis 10 euro ehk 156 krooni ümber ruutmeetrilt kuus. Riigi- ja linnakorterid on pisut odavamad, vabaturul aga kallimad. Keskmiselt tuleb perel üürikorteri eest välja käia 1000 eurot ehk 15600 krooni kuus. Kolmandik üürikortereist on sotsiaalkorterid, kus üür on palju madalam.
Matikaineni sõnul on Helsingi linnavalitsus mures, kuidas hoida linnas keskklassi, sest paljud selle elanikekategooria esindajad rajavad oma kodu linnast välja, kus odavam ehitada.
Helsingis elab praegu 1,2 miljonit inimest, kelle hulgas on ka 6641 eestlast. Kiiremini arenev piirkond on kesklinnast 20 minuti metroosõidu kaugusel asuv Vuosaari, kus elab ka palju välismaalasi. Seal saab valida kolme elamise võimaluse vahel: kas osta korter, üürida see või osta elamisõigus, mille puhul tuleb sisse maksta 15 protsenti korteri maksumusest.