Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulekustuti vajab pidevat kontrolli
Tulekustutite kontrolli võib teostada vastavat sertifikaati omav juriidiline või füüsiline isik, tulekustuteid tuleb kontrollida vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ja mitte harvem kui tootja poolt ette nähtud. Ilmastiku ning vibratsiooni käes olevaid kustuteid kontrollitakse kord aastas.
Tallinna tuletõrje- ja päästeameti tuleohutuse järelevalve teenistuse juhataja Ants Aguraiuja sõnul peab kontrollitava objekti valdaja ka ise vähemalt kord kvartalis kõik olemasolevad tulekustutid üle vaatama. ?Kohtades, kus tulekustutid on ilmastiku või pideva vibratsiooni käes, tuleks neid kontrollida ka vähemalt kord kuus,? kinnitab ta.
Tulekustuti kontrollimisel tuleb juhinduda seda tootnud või müünud ettevõtte soovitustest. Kontrollima peab tulekustuti kere märgistust ja seisukorda, avamisseadme puhtust ning plommi, kaitsesplindi ja vooliku seisukorda. Rõhu all olevatel tulekustutitel tuleb kontrollida täiendavalt veel kustuti kaalu ja rõhu olemasolu balloonis. Rõhuta tulekustutitel tuleb kontrollida surveballooni kaalu, pulbri voolavust ja surveballooni tihendite seisukorda.
Iga kontrolli järel tuleks tulekustuti varustada kontroll-lipikuga, mis kinnitatakse pealdise kõrvale ja kuhu kantakse tulekustuti järgmise kontrollimise aeg ning kontrolli teostanud asutuse nimi, aadress ja sertifikaadi number.
Tulekustutit tuleb põhjalikumalt hooldada ka iga kasutamiskorra järel ja siis, kui kontrollimise tulemused seda nõuavad.
Tulekustutite kontrollimata jätmise eest võib karistada kolmel viisil. Haldusmenetluse korral tehakse rikkujale esialgu ettekirjutus, mille õigeaegse täitmata jätmise eest on ette nähtud sunniraha kuni 10 000 krooni ulatuses. Juhul kui süüdlane ei ole nõus seda maksma, võib temalt summa sisse nõuda ka täitevametniku abiga.
Tuleohutusnõuete või tuletõrje- või päästevahendite projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- või hooldamisnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
Juhul kui tulekahju on toimunud, saab selle süüdlase võtta ka kriminaalvastutusele. Karistusena võib kohaldada nii vabadusekaotust, rahatrahvi kui ka ettevõtte tegevuse sündlõpetamist.
?Tavaliselt piirdume me siiski hoiatusega, väga karmiks ei ole tulnud minna,? kinnitab Aguraiuja.
Lisaks tulekustuti olemasolule on tähtis, et see oleks õiget tüüpi. Näiteks vahtkustuti sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastmassi, rasva, bituumeni, kummi kustutamiseks. Vesikustuti on mõeldud puidu, paberi ja tekstiili kustutamiseks; erinevate klasside pulberkustutid aga õli, bensiini, plastmassi, rasva, bituumeni, kummi, pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete, puidu, paberi ning tekstiili kustutamiseks. Eesti oludes levinud süsihappegaaskustutid on ette nähtud õli, bensiini, plastmassi, rasva, pingestatud elektriseadmete ja -juhtmete kustutamiseks. Halogeniseeritud süsivesinikke sisaldav kustuti sobib tule kustutamiseks laeva masinaruumis, lennuki- ja laevasalongis, arvutikeskuses ning telefonikeskjaamas.
Unustada ei tasu ka tulekustutite aegumist. Nii ei tohiks enam kasutada nõukogudeaegseid keemilisi vahtkustuteid. ?Hea kustuti peaks aga vastu pidama korraliku hoolduse korral vähemalt paarkümmend aastat,? kinnitab Tamrex Ohutuse tuleohutuse spetsialist Raul Haaristo.