• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vestas sündis ideede rägastikust

    Oma poja Pederiga lõi H. S. Hansen 1928. aastal ettevõtte, mis tootis tööstusehitistele terasest aknaraame. Äri edenes hästi kuni teise ilmasõjani.
    Pärast ilmasõda Peder Hansen lahkus ettevõttest ning rajas üheksa oma kolleegiga ettevõtte, mis hiljem nimetati ümber Vestaseks. Vestas hakkas tootma majapidamistarbeid, nagu segistid ja köögikaalud. Edasi tulid mudapumbad, sahad ja veel rida teisi masinaid.
    1956. aastal teatas Peder Hansenile ta vend, et nad on huvitatud partnerist, kes toodaks laevamootoritele uut tüüpi jahuteid. Koos põllumajandusmasinatega muutus 1959. aastal jahutussüsteemide tootmine Vestase üheks peamiseks tegevusalaks. Kuigi järgmisel aastal põlesid Vestase kontorid ja laohoone maatasa, suutis ettevõte tol aastal ikkagi oma käivet kasvatada.
    1978. aastal, kui maailma ähvardas teine naftakriis, hakkas Vestas uurima alternatiivenergia tootmise võimalusi. Juba aasta hiljem oli ta tarbijatele valmis turustama tuulegeneraatoreid. Vestase otsus tuuleturbiine tootma hakata oli õige, sest kaheksakümnendate algus kujunes selles sektoris tõeliseks buumiks.
    1983. aastal rajas Vestas Põhja-Ameerikasse tütarettevõtte ning 1985. aastaks oli ta USAs müünud 2500 tuuleturbiini. 1986. aastal lõppes Vestasel USAs head tulu võimaldanud maksuseadus ning ettevõte sattus raskustesse. Aasta lõpul müüdi odavalt maha suured Vestas Groupi üksused ja loodi Vestas Wind Systems, mis keskendus üksnes tuuleenergiale. Uus juhtkond ja umbes 60 töötajat lõid uue peatükki Vestase ajaloos. 1989. aastal ühines Vestas firmaga Danish Wind Technology ja tugevdas oma tootmismahtu.
    1991. aasta oli Vestase jaoks läbimurre. Ettevõtte käive kasvas aastaga 35 ning ulatus 631 Taani kroonini (1,3 mld kroonini). Sama aasta novembris püstitas ta Taanis oma tuhandenda tuuleturbiini.
    1998. aastal noteeriti Vestas Windi aktsia Kopenhaageni börsil, sest ettevõttel oli vaja lisakapitali. Samal aastal kasvas Vestase turuosa tuulegeneraatorite tootmises (seda mõõdetakse toodetud turbiinide võimsuse põhjal) maailmas 22,1ni. Käive kasvas aastaga 45 ning ulatus 2,8 mld Taani kroonini (ligi 6 mld kroonini). Järgmisel aastal kaasati tuuleelektrijaamu tootva firma aktsia Kopenhaageni börsi liikumist kajastavasse indeksisse KFX, kuhu kuulub 20 enim kaubeldavat börsiaktsiat. Väärtpaber oli oma 284se tõusuga, 34,10-lt Taani kroonilt 131-le, ka aasta edukaim.
    2000. aasta möödus Vestasele veel hästi. Arvudes väljendatuna installeeris ta 4500 MW eest sel aastal maailmas üles pandud tuulegeneraatoritest koguni 26. 2001. aastal kasvas installeeritud tuuleturbiinide maht juba 6824 MWni, millest Vestase turuosa oli 24,1. Mõningane tagasiminek algas möödunud aastal, kui ta müüs maha 40 Hispaania tuuleturbiine tootva firma Gamesa aktsiatest. Ehkki Vestase sõnul oli Gamesa äärmiselt edukas Hispaania turul, tekkisid tal ettevõttega erinevad nägemused projektide juhtimises ning seetõttu oli parim lahendus ettevõttest loobumine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
USA majanduskasv aeglustus ootamatult
Kaubandusministeerium avaldas kolmapäeval kolmanda kvartali esialgsed majanduskasvu tulemused, mida pärssisid Covidi nakatumiste tõus ja jätkuvad tarneahela probleemid, vahendab Reuters.
Kaubandusministeerium avaldas kolmapäeval kolmanda kvartali esialgsed majanduskasvu tulemused, mida pärssisid Covidi nakatumiste tõus ja jätkuvad tarneahela probleemid, vahendab Reuters.
Esimesel koroonaaastal kasvasid tervishoiukulud Eestis 167 miljoni euro võrra
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Koroona vastu kaotusseisus valitsuse aeg haiglate päästmiseks on täis tiksumas
Terviseameti prognoos näitab, et haiglavõrgu maksimaalne võimekus – 700 koroonahaiget – saab patsientidega täidetud novembri keskpaigaks. Valitsus otsib vastukäike aeganõudvates vaidlustes.
Terviseameti prognoos näitab, et haiglavõrgu maksimaalne võimekus – 700 koroonahaiget – saab patsientidega täidetud novembri keskpaigaks. Valitsus otsib vastukäike aeganõudvates vaidlustes.