• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Virumaa Teataja: Kunda korteriühistud ei taha vee abonenttasu

    Kunda linna korteriühistute ümarlaud saatis õiguskantslerile kirja, milles vaidlustas Kunda linnavalitsuse poolt kehtestatud vee abonenttasu.

    ?Juulikuus otsustas linnavalitsus kehtestada korteritele abonenttasu joogi- ja heitvee eest,? rääkis Kunda volikogu ja ühistute ümarlaua liige Leonhard Koovits Virumaa Teatajale. ?Meie (korteriühistute ümarlaud - toim.) oleme arvamusel, et abonenttasu saab kehtestada ainult lepingupartnerite vahel. Antud juhul siis vee-ettevõtte ja ühistute vahel.?
    Kunda linnavalitsus kehtestas abonenttasu linna ainukese vee-ettevõtte ASi Kunda Vesi taotlusel.
    Linna ehitus- ja kommunaalnõunik Allar Aroni sõnul on linnavalitsus loomulik ja vajalik vahelüli tarbijate ja Kunda Vee vahel. ?Meie seisame ikkagi elanike huvide eest,? rõhutas Aron. ?Ühtlasi peame arvestama ka Kunda Veega. Nende tootmis- ja tegevuskulud ning investeeringud peavad ju hindadega kaetud saama.?
    Abonenttasu rakendatakse Kunda Vee juhataja Kaido Mäeotsa andmetel peaaegu kõikjal Eestis. ?Õieti on abonenttasu mõeldud püsikulude katmiseks, kuigi ta praegu ei kata,? selgitas ta. ?Trass peab korras olema isegi siis, kui tarbitakse vähe. Viimase aastaga on Kundas vee tarbimine viiskümmend protsenti kukkunud.?
    Korteriühistuid ärritab ka tõik, et abonenttasu juures ei arvestata tarbija suurusega. ?Ühetoalise korteri omanik, kes tarbib alla kahe kuubi vett, peab maksma 16 krooni ja 55 senti,? nentis Leonhard Koovits. ?Suur tehas, kas või Kunda Nordic Tsement, maksab abonenttasu 20 krooni 10 senti.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Miks kulus Enefiti IPO peale 8 miljonit eurot?
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Bolti ja Pipedrive'i loojad investeerisid Eesti idusse, kes võistleb Amazoni ja Google'iga
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti Energia kavalus: vaidlustes sipleva Tootsi tuulepargi sisse kasvab uus tuulepark
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.