Bensiinisõja võitja otsustab diislikütus

'Kui diislikütuse hägustumisnormi ei alandata, võib see alates 1. detsembrist seada Neste ja Statoili eelisolukorda,' ütles Alexela Oili jaemüügijuht Aivar Räim. 'Neile on nõutud kvaliteediga kütus lihtsamini kättesaadav.' Samas ületab Neste ja Shelli ühendanud Statoili turuosa poole Eesti mootorikütuste jaemüügiturul kogumahust.

Firmade nimesid nimetamata väitis sisuliselt sama ka majandusministri nõunik Heido Vitsur, öeldes, et bensiinisõjast palju varjatumalt käiva diislisõja rindejoon jookseb Leedu ja Venemaa kütusele orienteeritud ning Läänest kütust osta võivate firmade vahel.

'Kütuseturgu üritatakse ümber jagada,' sõnas ta. 'Praegu on mitmetele firmadele jagamiseks sobiv moment ja see teeb meid valvsaks.'

Diislikütusega seotud probleem seisneb selles, et Leedus asuv Mazeikiai tehas pole siiani suutnud kinnitada, kas ta saab hakkama Eestis kehtivatele normidele vastava kütusega. 'Kui ta seda toota ei suuda, tuleb meil kütust osta Läänest ning esialgsete hinnangute kohaselt 30-40 senti kallimalt,' lausus Räim.

Probleemi, et Leedu tehas ei suuda Eestis nõutava kvaliteediga talvist diislikütust toota, kinnitas ka Eesti ühe suurima käibega hulgimüügifirma OÜ Mark Oil juht Jaan Soomets.

Majandusministeeriumis veel nõuete muutmise-mittemuutmise otsust pole tehtud, probleemiasetus on aga juba olemas. 'Lähtume vaid kahest soovist,' ütles Vitsur. 'Esiteks peab turul olema kvaliteetne kütus, teiseks peab importijate vahel jätkuma konkurets.'

Konkurentsi kadumise võimalust pidas Vitsur reaalseks ohuks. 'Kui me sisuliselt keelame lõunast ja idast tuleva kütuse, jäävad konkurentsivõimalused Eesti turul sümboolseks,' väitis ta.

Millal kvaliteedinõudeid seadvalt majandusministrilt ei või jah-sõna tuleb, ei osanud Vitsur veel öelda, nentides vaid, et ette teatamise aeg peab igal juhul võrduma mõistliku kaubanduslepingu sõlmimise ajaga.

Konkurentsi diislikütuseturul muudab teravamaks ka tõsiasi, et Eestisse sisuliselt ei tooda enam diislikütuse sarnast rasket kütteõli, mida kasutati katlamajade asemel automootorites.

Mitmete firmade käibed on kütteõlide impordi vähenemise tõttu ka oluliselt kannatanud. AS Letofin nõukogu liikme Mark Eivini sõnul langeb nende käive eelmise aasta 500 miljonilt kroonilt tänavu 160-le miljonile. AS Saurix Petroleum juhatuse esimehe Aleksei Morozovi hinnangul on aga nende kunagi 900 miljoni krooni suurune langenud tänaseks rohkem kui poole võrra.