Fedi sõnum: hakake investeerima!

Üle-eelmisel nädalal avaldatud USA kolmanda kvartali SKT kasvunumber (3,1) ning töötuse määr (5,7) tõid endaga kaasa hulgaliselt kommentaare selle kohta, kui halvas olukorras kõigi võimaluste maa majandus ikkagi on ning kui hapuks asjad veel minna võivad.

Üldisele negatiivsusele ei mõjunud hästi ka varem avaldatud oktoobrikuu tarbijausaldus, mis jäi mõnevõrra allapoole analüütikute ootusi.

Kas see negatiivsus on ka põhjendatud? Ilmselt mitte, sest kui me arvutame näiteks ajavahemikus 1971?2001 USA keskmise SKT kasvu, saame tulemuseks 3,1. Kui arvutada välja sama perioodi keskmine töötuse määr, saame tulemuseks 6,3. Mõlemad arvud on täiesti võrreldavad viimase kvartali tulemustega, mis viitab asjaolule, et USA majandus kasvab üpriski normaalses tempos.

Allapoole analüütikute ootusi jäänud oktoobrikuu tarbijausalduse number andis negatiivselt meelestatud turuosalisele põhjuse valada õli nõrgeneva eratarbimisega seotud vaidlustulle. Siiski ei maksa unustada, et septembris-oktoobris ründasid ameeriklasi hullunud snaiperid, kimbutasid lääneranniku sadamastreigid ning hirmutasid Bali terrorirünnakud. Pole siis ka ime, et tarbijausaldus oodatust veidi rohkem kukkus.

Kuid kas väike usaldusnumber neid ka vähem kulutama sundis? Oktoobris avaldatud septembrikuu uute majade müügi tulemus tõusis kõigi aegade kõrgeimale tasemele; esmakordselt ennast töötuks registreerunute arv kukkus allapoole 400 000 kriitilist piiri ning aktsiaturg tõusis. Vastus on ilmselt ?ei?.

Üldiselt on tarbijausaldus väga halb indikaator ennustamaks midagi selle kohta, mis majanduses sündima saab. Näiteks kukkus see 2001. aasta novembris 84,9 punktile, mis oli tol ajal kaheksa aasta madalaim tase. November oli aga juhtimisi kuu, mil USA majandus väljus oma lühiajalisest langusest. Ka ei ole pikema perioodi vältel tehtud statistilised testid näidanud erilist korrelatsiooni tarbijausalduse ning tarbimise vahel. Siiski pööratakse sellele numbrile üpris palju tähelepanu.

Kolmapäeva õhtupoolikul otsustas USA keskpank (Fed), et intressimäärasid tuleb kärpida. Turg ootaski neilt 0,25protsendipunktist kärbet, kuid saadi hoopis 0,5 punkti.

Turgude esialgne reaktsioon oli negatiivne, kuid minutite jooksul tundusid turuosalised taipavat Fedi tegelikku sõnumit. Intressimäärad toodi pärast 2001. aastal alguse saanud kärbete seeriat 40 aasta madalaimale tasemele. Koos sellega oli ka võetud neutraalne seisukoht, mis paljude analüütikute sõnul tähendab, et selleks korraks on kärbetega ühele poole saadud. USA keskpankurid tunduvad uskuvat, et majanduses on saavutatud piisav stabiilsus.

Miks just 0,50 ning mitte 0,25, nagu üldiselt oodati?

Vaevalt, et sellele küsimusele päris ühest vastust leidub, kuid Fedi üheks sihiks on olnud hoida intressimäär allpool inflatsiooni määra.

Näiteks kui kinnisvarahindade tõus on kõrgem kui pankade poolt deposiitidele pakutav intress, siis pakub see olulise stiimuli paigutada raha kinnisvarasse selle asemel, et seda pangakontol hoida.

Teiselt poolt jällegi, kui kinnisvarahinnad hakkaksid näitama langustrendi ning deposiitidele pakutav intress tõusma, oleks kasulikum säästa. Ühesõnaga on Fedil võimalik intresside tõstmise või langetamisega panna inimesi säästma või investeerima.

Praegusest otsusest võibki välja lugeda sõnumi: hakake investeerima! Investeerimise all ei mõtle keskpankurid otseselt seda, et kõik peaksid oma raha börsile investeerima, vaid eelkõige seda, et ettevõtted hakkaksid taas kapitalimahutusi tegema. Viimased paar aastat ebakindlust on jätnud paljud firmajuhid äraootavale seisukohale ? püütakse investeerida võimalikult vähe kartuses, et ootab ees veelgi suurem langus.

Teine põhjus, miks Fed otsustas intressi kärpida 0,50 punkti, seisneb majanduse kindlustamises topeltkukkumise vastu. Kui vaadata ajaloos tagasi, 1990.?1991. aasta majanduslangust, siis ka 1991. aasta lõpupoolel oli karta topeltkukkumist. Fed kasutas praegusega sarnast taktikat ning see märkis põhja aktsiaindeksite jaoks.

USA indeksid on oktoobri algusest tõusnud 30 ning oleks naiivne arvata, et tõus samas taktis jätkuda võiks. Siiski leian, et põhjust positiivsuseks on rohkem kui näiteks eelmise aasta samal perioodil.

Autor: Oliver Peek