Peeter Raidla • 10. november 2002 kell 22:00

Riigikohus kinnitab kahju hüvitamise võimalikkust

Kõigil, kes on põhiseadusevastaseks tunnistatud õigusakti või selle alusel tehtud ettekirjutuse tõttu maksnud intressi, ei teki automaatselt õigust makstud intress tagasi saada, sõnas riigikohtu pressiesindaja Krõõt Nõges.

Samas on intressi maksnuil õigus taotleda kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse järgi. See tähendab, et tuleb pöörduda halduskohtusse, kes otsust tehes võtab arvesse konkreetsed asjaolud ning selgitab, kas on alust kahju hüvitamiseks.

Maksuameti avalike suhete nõunik Koit Luus kinnitas, et alates 1995. aastast on maksuvõlgade intresse laekunud veidi üle 970 miljoni krooni. Varem on maksuamet öelnud, et laekumata intresside summa ulatub 2,5 miljardi krooni kanti.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik Nele Siitam sõnas, et vastavalt riigivastutuse seadusele on õigusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõudmiseks vajalikud kaks eeltingimust ? oluliste õiguste rikkumine õigustloova aktiga ja selle akti aluseks olnud sätte tunnistamine põhiseadusevastaseks.

5. novembri riigikohtu otsus, millega maksuvõla intresside kehtestamine rahandusministri poolt ajavahemikul 1. jaanuarist 1994 kuni 30. juunini 2002 tunnistati põhiseadusevastaseks, täitis vaid ühe eeltingimuse. Selle, kas intressi nõudmisega tekitati olulist kahju maksumaksja õigustele, peab aga otsustama kohus.

Lähtuvalt riigivastutuse seadusest tuleb kõnesoleva kahju hüvitamiseks esitada vastav taotlus kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule. Riigivastutuse seadus sätestab ka aja, mille jooksul on õigus taotlus või kaebuse esitamiseks.

?Kohus peab hakkama hindama, kas intressi maksmise nõudmisega rikuti maksumaksja õigusi või mitte,? tõdes Siitam. ?Praegu ei oska küll hinnata, millisele seisukohale asub kohus. Vajalik on pretsedendi loomine.?

Siitam jagas õiguskantsleri büroo seisukohta, et 5. novembri riigikohtu otsus ei oma siiski tagasiulatuvat jõudu, ehkki otsuses endas pole seda nii selgesti väljendatud kui riigikohtu mais 2000 tehtud otsuses, mis käsitles erisoodustustelt makstud tulumaksu tagastamist. ?Olen intresside tagasinõudmise lootuse suhtes pigem skeptiline,? sõnas ta.

Justiitsministeerium on intressi määramise suhtes Nele Siitami kinnitusel endiselt seisukohal, mis leidis kajastamist ka riigikohtu 5. novembri otsuses: ?Tegemist on pikka aega kehtinud normidega, mille kehtetuks tunnistamine üksnes formaalse vea tõttu kahjustaks mitmeid põhiseaduslikke väärtusi ning tooks kaasa uut ebaõiglust. Selle sisuliselt korrektse, kuid kehtestamisvormilt puuduliku regulatsiooni kehtetuks tunnistamine oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega ning kahjustaks õiguskorra stabiilsust. Samuti tooks see kaasa võrdse kohtlemise printsiibi rikkumise isikute suhtes, kes on seni kehtinud regulatsiooni alusel kaheksa aastat vaidlematult intresse tasunud.?

Nagu teada, asus riigikohus teistsugusele seisukohale.

Hetkel kuum