Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teadus ei kuulu Eesti prioriteetide hulka?

    Enamik arenenud riike on seadnud hariduse ja teaduse rahvuslikuks prioriteediks. Aprillis 2000 püstitasid Euroopa Liidu riigijuhid Lissabonis ülesande tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringud aastaks 2010 3-le sisemajanduse kogutoodangust. Eesti Vabariik on valinud printsipiaalselt teise tee. Kuigi Riigikogus heaks kiidetud arengukavas ?Teadmistepõhine Eesti? on teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasvuks aastaks 2006 1,5ni SKTst, on ilmselge, et seda ei kavatsetagi täita.
    Öeldu kinnitamiseks piisab, kui heita pilk Eesti 2003. a riigieelarve projektile, kus teadusuuringute juurdekasv on näiline ja ei vasta kuidagi Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegiale. 10-lise üldise eelarve kasvu juures on teaduse sihtfinantseeringut suurendatud ainult 5,5, 208 miljoni kroonini. Sinna hulka on arvatud kahtlemata vajalik ümberkorralduslik tippkeskuste eriprojekt, kuid see viib teadusuuringute järjepideva finantseerimise osa elukalliduse tõusu arvestades olulisele langusele. Hästi töötava Eesti Teadusfondi vahendid on külmutatud 80 miljoni krooni tasemel, mis ei võimalda realiseerida isegi väikest osa vajalikest projektidest. Märgime, et viimastel aastatel moodustavad üha suurema osa teadusfondi eraldistest kraadiõppurite stipendiumid, mistõttu fondi ebapiisav rahastamine on otsene vastulöök meie teaduse jätkusuutlikule arendamisele.
    Selle foonil on arusaamatu, milliseid rahalisi vahendeid on silmas peetud 25. juunil 2002. a haridusministeeriumi ja teadustöötajate ametiliidu kokkuleppes teadustöötajate töötasustamise kohta 2003. a. Eesti Teadlaste Liit näeb valitsuse ja Riigikogu teadust suunavas tegevuses äärmist pinnapealsust, saamatust ja hoolimatust. Tuleb nõustuda Strateegilise Algatuse Keskuse hiljutiste pessimistlike järeldustega meie ühiskonna sotsiaalse ja vaimse kapitali jätkusuutlikkuses. On selge, et sellise eelarvekursi jätkudes pole lootustki hakata taastama teadlaskonna kvaliteeti ja saavutada murrangut noorteadlaste juurdekasvus, sest riigi keskmisest palgast madalam töötasu ei innusta noori teadusse tulema.
    Ülaltoodust lähtuvalt palume valitsusel ja Riigikogul veel kord läbi vaadata võimalused teadusfinantseeringute suurendamiseks. Juhul, kui seda ei peeta vajalikuks, palume ReKe valitsusel ja Riigikogul selgelt üldsust teavitada, et teadus ei kuulu riigi prioriteetide hulka ja varasemaid lubadusi ei kavatsetagi täita.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Automüüja CarMaxi kehvad müügitulemused tirisid aktsia alla Aktsia kukkus täna 23%
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.