• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teadus ei kuulu Eesti prioriteetide hulka?

    Enamik arenenud riike on seadnud hariduse ja teaduse rahvuslikuks prioriteediks. Aprillis 2000 püstitasid Euroopa Liidu riigijuhid Lissabonis ülesande tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringud aastaks 2010 3-le sisemajanduse kogutoodangust. Eesti Vabariik on valinud printsipiaalselt teise tee. Kuigi Riigikogus heaks kiidetud arengukavas ?Teadmistepõhine Eesti? on teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasvuks aastaks 2006 1,5ni SKTst, on ilmselge, et seda ei kavatsetagi täita.
    Öeldu kinnitamiseks piisab, kui heita pilk Eesti 2003. a riigieelarve projektile, kus teadusuuringute juurdekasv on näiline ja ei vasta kuidagi Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegiale. 10-lise üldise eelarve kasvu juures on teaduse sihtfinantseeringut suurendatud ainult 5,5, 208 miljoni kroonini. Sinna hulka on arvatud kahtlemata vajalik ümberkorralduslik tippkeskuste eriprojekt, kuid see viib teadusuuringute järjepideva finantseerimise osa elukalliduse tõusu arvestades olulisele langusele. Hästi töötava Eesti Teadusfondi vahendid on külmutatud 80 miljoni krooni tasemel, mis ei võimalda realiseerida isegi väikest osa vajalikest projektidest. Märgime, et viimastel aastatel moodustavad üha suurema osa teadusfondi eraldistest kraadiõppurite stipendiumid, mistõttu fondi ebapiisav rahastamine on otsene vastulöök meie teaduse jätkusuutlikule arendamisele.
    Selle foonil on arusaamatu, milliseid rahalisi vahendeid on silmas peetud 25. juunil 2002. a haridusministeeriumi ja teadustöötajate ametiliidu kokkuleppes teadustöötajate töötasustamise kohta 2003. a. Eesti Teadlaste Liit näeb valitsuse ja Riigikogu teadust suunavas tegevuses äärmist pinnapealsust, saamatust ja hoolimatust. Tuleb nõustuda Strateegilise Algatuse Keskuse hiljutiste pessimistlike järeldustega meie ühiskonna sotsiaalse ja vaimse kapitali jätkusuutlikkuses. On selge, et sellise eelarvekursi jätkudes pole lootustki hakata taastama teadlaskonna kvaliteeti ja saavutada murrangut noorteadlaste juurdekasvus, sest riigi keskmisest palgast madalam töötasu ei innusta noori teadusse tulema.
    Ülaltoodust lähtuvalt palume valitsusel ja Riigikogul veel kord läbi vaadata võimalused teadusfinantseeringute suurendamiseks. Juhul, kui seda ei peeta vajalikuks, palume ReKe valitsusel ja Riigikogul selgelt üldsust teavitada, et teadus ei kuulu riigi prioriteetide hulka ja varasemaid lubadusi ei kavatsetagi täita.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Siim Tammer: hunt börsinahas – miks börsitehinguid iseendaga tasub vältida
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
55 miljonit elektrihindade korvamise kavast läheks ettevõtetele
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.