Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toll sai kohtult õiguse trahvida firmasid vale kütuse eest autodes

    Tartu Maakohus otsustas täna jätta jõusse otsuse karistada sõidukis keelatud kütuse kasutamise eest auto omanikfirmat, mitte aga autojuhti.

    Tartu tolliinspektuuri määras 8. mail 2002 Elva ettevõttele OÜ Wester Start 20000-kroonise trahvi. Karistuse tõi kaasa tolli korraldatud kontrollreidil ilmsiks tulnud asjaolu, et 22. märtsil kasutati firma veoautos mootorikütusena lubatud diisli asemel keelatud erimärgistatud kütust.
    Firma vaidlustas tolli otsuse kohtus, kuna autojuhid olevat kasutanud veokit ka erasõitudeks ja ühe sellise sõidu ajal ühe talumehe käest keelatud kütust tangitud oligi. Seega leidis OÜ Wester Start, et süüdi on autojuht aga mitte firma.
    Kohus jättis täna aga firma kaebuse rahuldamata ja leidis, et ainult firma saab vastutada selle eest, et sellele kuuluvates sõidukites kasutataks tööülesannete täitmise hetkel seadusega lubatud mootorikütust. 'OÜ-l Wester Start endal lasub kohustus kontrollida enda töötajate töökohustuste nõuetekohast täitmist,' leidis Tartu Maakohus. Sellest lähtuvalt tuleb OÜ-l Wester Start veoauto omanikuna vastutada talle kuuluvas veoautos ka erimärgistatud kütuse kasutamise eest.
    Varem on mitmed kohtud leidnud, et sõidukites keelatud kütuse kasutamise eest saab firmasid karistada vaid juhtudel, kui roolis on vahelejäämise hetkel ettevõtte juhtivöötaja.
    Aasta alguses nägi vedelkütuse erimärgistamise seadus vastava kütuse kasutamise eest sõiduki mootorikütusena juriidilisele isikule karistuseks 20000 krooni. Seadusandja on vahepeal pidanud vajalikuks keelatud kütuse kasutamise eest karistuse ülemmäära karmistada tõstes selle 50000 kroonini. Eraisikule määratava trahvi ülemmäär on 18000 krooni.
    Käesoleva aasta juulis jõustunud tolliseadustik andis tollile õiguse pidada sõidukeid sisemaa teedel kontrolli eesmärgil kinni ka iseseisvalt. Seni on kontrollreide teedel läbi viidud koostöös politseiga.
    Käesoleva aasta kaheksa kuuga on toll võtnud sõidukite paakidest kütuseproove 2498 korral ning avastanud neist rikkumise 202 korral. Trahve määrati erimärgistatud kütuse kasutamise eest kaheksa kuuga 913000 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturud lõpetasid päeva roheliselt
Balti aktsiaturud tegid täna tugeva tõusu vahetult peale kauplemispäeva algust. Balti aktsiaindeks Baltic Benchmark sulgus täna 0,5% plussis.
Balti aktsiaturud tegid täna tugeva tõusu vahetult peale kauplemispäeva algust. Balti aktsiaindeks Baltic Benchmark sulgus täna 0,5% plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.

Olulisemad lood

Riigieelarve kulud kasvavad 18%, eelarvemiinus käriseb üle miljardi euro
Neljapäeval valitsuses heaks kiidetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kulud kasvavad tänavusega võrreldes 18 protsenti, 16,8 miljardi euroni ja tulud 16 protsenti, 15,6 miljardi euroni. Eelarve on 1,2 miljardi euroga ehk 3,9 protsendiga SKPst miinuses.
Neljapäeval valitsuses heaks kiidetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kulud kasvavad tänavusega võrreldes 18 protsenti, 16,8 miljardi euroni ja tulud 16 protsenti, 15,6 miljardi euroni. Eelarve on 1,2 miljardi euroga ehk 3,9 protsendiga SKPst miinuses.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.