Ohtlikud jäägid kogu eraldi

Artikkel

- Uudised
- Tarmo Riisenberg
- 13. november 2002 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ohtlikud jäägid kogu eraldi
Jäätmeseaduse järgi on ohtlikud jäätmed need inimtegevuse jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Keskkonna säästmise huvides tuleb seega kõik tekkivad ohtlikud jäätmed kokku koguda ja anda ohtlike jäätmete kogumispunkti, kus nende edasise kahjutustamisega tegelevad spetsiaalse väljaõppe saanud inimesed.
Ohtlike jäätmete nimestik hõlmab peaaegu kogu Mendelejevi tabeli. Igapäevaelus tulevad ette sellised ohtlikud jäätmed nagu elavhõbelambid, värvid, lakid, lahustid jne. Kodustes tingimustes tekib suur osa ohtlikke jäätmeid just sõiduvahendite hooldusel. Samas rikub ka väike kogus õli joogivett või pinnast. Ohtlikke ühendeid sisaldavad näiteks ka jahutusvedelik ja autoakud.
Rohkelt ohtlikke jäätmeid tekib ka kodus remonti tehes. Värvid, lakid ja liimid võivad sisaldada keskkonnale kahjulikke aineid. Prügilasse viidavate tavajäätmete hulka võib panna vaid kuivanud värvi-, laki- ja liimijääke (näiteks tühjad värvipurgid).
Inimestele ohtlikku elavahõbedat sisaldavad näiteks päevavalguslambid ja nn energiasäästlikud pirnid. Ohtlikud on ka vananenud ja muud mittevajalikud ravimid.
Keskkonnaohtlike ainete nimistusse kuuluvad näiteks ka taimekaitsevahendeid.
Ohtlike jäätmetena käsitletavad puhastusained ja lahustid on eelkõige plekieemaldusvahendid (sisaldavad lahusteid), kloori sisaldavad valgendid, tugevalt aluselised või happelised pesuained (on söövitavad), värvi- ja lakieemaldusvahendid (sisaldavad lahusteid), tärpentin, lakibensiin, atsetoon, SR-2 ja teised lahustid. Nende ainete ohtlikkusest annavad tunnistust ka hoiatusmärgid pakenditel.
Paljud patareid sisaldavad raskmetalle, mis võivad jäätmetena põhjustada ohtu loodusele ja inimestele. Seetõttu on õige viia kõik patareid ohtlike jäätmete kogumiskohta.
Ohtlike jäätmete hulka kuuluv asbest ei ole keskkonnale ohtlik, kuid on ohtlik inimese tervisele. Asbestitolmu sissehingamine võib põhjustada haigestumist asbestoosi või kopsuvähki.
Ohtlikke jäätmeid tuleb käsitseda samuti nagu vastavaid puhtaid aineid. Jäätmetel on samad ohtlikud omadused kui ainetel, millest need jäätmed on tekkinud. Kergesti süttiv aine on tavaliselt ka jäätmena kergesti süttiv ning söövitav aine jääb ka jäätmena söövitavaks. Ohtlike jäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema terved ja küllalt tugevad, samuti peavad need olema suletud.
Vedelate ohtlike jäätmete kogumiseks on kõige parem kasutada mahutina nende ainete originaalpakendeid. Nii võib ka pikema aja pärast öelda, mis nendes mahutites on. Ka jäätmete vastuvõtukohtades teatakse siis, milliste jäätmetega võib neid koos hoida ja kuidas käidelda. Seejuures tasub meeles pidada, et ohtlikke jäätmeid ei tohi mingil tingimusel hoida toiduainete pakendites, sest need pole selleks ette nähtud.
Hetkel kuum