Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EE elektri?okiteraapia võtab tarbija oimetuks
Eesti Energia juhatuse kahe nädala tagune otsus, millega kehtestati uued tasud liitumisel vooluvõrguga, kuulub ?okiteraapia valdkonda ? energiamonopol tõstis liitumistasud päevapealt kümnekordseks. Uue korra kohaselt on näiteks 25 ampri suuruse kaitsme korral liitumistasu keskpingeliinist 716 meetri kaugusel asuva liitumispunkti puhul 208 860 krooni. Ulmelistest hindadest isegi absurdsem on see, et EE askeldab vaikselt omatahtsi, (uusi) tarbijaid ette hoiatamata.
Hinnatõusu varjamine viimse hetkeni ning vassimine põhjendustega näitab Äripäeva meelest Eesti Energia äärmist tarbijavaenulikkust. Riigi omandis olev ja riikliku inspektsiooni kontrollitav monopoolne äriühing ei tohi endale lubada käitumist stiilis ?täna otsustan ja homme kehtestan, mida tahan ? pole tarbija asi?.
EE juhatus otsustas liitumistasude tõstmise 1. novembrist 28. oktoobril ning ta varjas tarbijate eest oma kavatsust sihilikult. See, et hinnatõus tuleb, oli EE-l teada 31. juulist, mil valitsus võttis vastu uue elektrivõrguga liitumise ja liitumistasude arvestamise korra. Äripäev sai oma lugeja abil EE kavatsusele jaole päev varem. Küsimusele, miks sellest tarbijatele ei teavitatud, vastas EE pressiesindaja: ?Me ei olnud selleks valmis.? EE Teeninduse direktori Marko Alliksoo sõnul oleks liitumistasude tõusust etteteatamine mõjutanud klientide käitumist. Teisi sõnu püüdis EE teha kõik, et mitte kaotada ühtki krooni ? et hinnatõusust ei saaks teada need, kel lähiajal oli kavas liituda vooluvõrguga.
Alliksoo sõnul ei olegi EE-l kohustust selliste tasude tõstmisest kellelegi teada anda. Järelikult tuleb see kohustus EE-le panna ? tegemist on monopoliga, tarbijail puudub valikuvõimalus.
Elektrivõrguga liitumine seisab ees igal uue elamu ja mis tahes muu hoone ehitajal/omanikul, see on seotud pikaajalise planeerimisega, sh soliidse rahasummaga. Siin ei saa seada tarbijat suvalisel hetkel fakti ette, et ta peab liitumiseks arvestatud 7000 krooni asemel välja panema 120 000 !
Valitsuse ja EE tegutsemises on märgata omapärast sünergiat ? üks võttis määruse vastu enne kohalikke valimisi, jättes targu sellele valijate tähelepanu juhtimata, teine tõstis hindu pärast valimisi, jällegi tarbijaile teatamata.
31. oktoobril lasksime end EE-l alt tõmmata põhjendusega, et erilist hinnatõusu ei tule ja seegi puudutab väheseid inimesi. EE pressiesindaja sõnul küsisid liitujad valdavalt kaabliühendust.EE statistika räägib teist keelt: hinnatõusule eelnenud kolme kuu jooksul oli liitujaid 1300, enamik neist, 68 küsis õhuliini. See oli odavam kui maakaabel.
Ilmselt soovis EE ise suurendada maakaabli kasutamist. See on energiafirmale soodsam ? vargad viivad põhiliselt ikka traati, maakaabli kallal nad ei käi. Seega tundub EE seekordne hinnatõus pigem karistusaktsioonina, paraku karistab ta korralikke kliente. EE peab oma hinnapoliitika hoidma lahus karistuspoliitikast, viimane on õiguskaitseorganite rida. Kui EE soovib, et uued liitujad eelistaksid maakaablit, siis oleks loogiline, kui EE alandab maakaabliliiniga liitumise tasu.
EE-l võis liitumistasude tõstmine olla majanduslikult põhjendatud ? kuni 1. novembrini kehtinud hinnad püsisid samal tasemel seitse aastat. Kuid ka hinnatõusu pidev edasilükkamine ning siis korraga kliendile kümnekordse hinnatõusu lajatamine pole muud kui hoolimatu suhtumine tarbijaisse.