• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nycomed loodab muudatusest tuge

    Seni on Eesti ravimituru käibe esiviisikus olnud originaalravimite tootjate esindajad MerckSharp&Dohme, Astra Zeneca, GlaxoSmithCline ja Pfizer.
    Tuleval aastal hakkab Eestis kehtima uus süsteem, mille alusel haigekassa kompenseerib retseptiravimeid. Eesmärk on ohjata rahasummat, mille riik käib välja ravimite kompenseerimiseks.
    ?Kui originaalravimite tootjad turgu ei kaota, siis pole uuel seadusel mõtet,? ütles koopiaravimeid tootva Nycomed Sefa juhataja Ants Nurk.
    Ravimitootjate Liidu juhatuse esimees ja Eli Lilly Eesti filiaali juhataja Rauno Pukonen hindas, et hoolimata uuest seadusest firmade vahel olulist turu ümbermängimist ei toimu, kuid mõned kallid originaalravimid võivad müügilt kaduda.
    ?Riik saavutab suure kokkuhoiu üksikute ravimite turult kadumisest ja firmad kujundavad ümber turundusstrateegiad,? ütles Pukonen.
    Et püsida konkurentsis, peaks MerckSharp&Dohme langetama näiteks südameravimi Renitec hinda 70 protsenti. Haigekassa kompenseeris esimesel poolaastal Reniteci 10,6 miljoni krooni ulatuses.
    See, kas 1,5miljardilise käibega Eesti ravimiturul jõujooned muutuvad, sõltub Pukoneni hinnangul sellest, kas firmad on valmis jõuliselt hindu langetama.
    ?Ma ei usu, et tuleb suur hinnasõda. Pigem langevad mõned tooted turult ära ja firmad leiavad uusi tooteid, mis uude süsteemi sobivad,? ütles Pukonen. Ta lisas, et hindu ei tasu langetada, sest pole kindel, kas hinnalangusega kaasneb võrdselt suur käibe kasv.
    Uus kord peaks aitama originaalravimite tootjate ja patsientide arvel ohjata haigekassa eelarvest soodusravimitele tehtavaid kulutusi. Riigi kulud ravimite kompenseerimisele on kasvanud igal aastal vähemalt 100 miljoni krooni võrra.
    Et ravimite kulu tõusu piirata on uude ravikindlustusseadusesse sisse kirjutatud mitmeid tingimusi. Esiteks maksavad patsiendid ise varasemast suurema osa ravimi hinnast. Teiseks kehtestab sotsiaalministeerium ravimitele piirhinnad, üle mille riik ei kata ravimi hinda. Kolmandaks ei tohi ravimite eelarve olla suurem kui 20 protsenti haigekassa eelarvest.
    Et püsida seaduses etteantud 20 protsendi piires, peaks tuleval aastal kulutused ravimitele võrreldes eelmise aastaga vähenema 704 miljoni kroonini. Läinud aastal maksis riik ravimite kompenseerimiseks 756 miljonit krooni.
    Haigekassa on oma tuleva aasta eelarve seletuskirjas möönnud, et praegustel hinnangutel ei suuda haigekassa pidada kinni seadusesse kirjutatud eelarve piiramise nõudest.
    Haigekassa hinnangul on piirhindadega võimalik tuleval aastal säästa 60 miljonit krooni.
    Summa, mis aasta lõpus ravimieelarvest puudu jääb, on hinnanguliselt ligikaudu 80 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs meelitab mind kohviaroomiga
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.