Prügireklaami internetis saab vältida

Internetis surfamist segavad ise avanevad brauseriaknad ja veebilehe nn järjehoidjate ning avalehe muutjad. Kuidas neist hoiduda?

Arvutikasutajal ei tasu interneti avarustest leitud tundmatuid programme oma arvutisse salvestada ega neid siis kohe käivitama kippuda. Sel juhul võib öelda, et kui viirused, nuhkvara jms ebameeldivused tee tema arvutisse leiavad, pole selles süüdi internetis surfamine.

Ja kui veel kõikvõimalikesse isikuandmeid küsivatesse veebilehtedesse mõõduka ettevaatusega suhtuda ? igasse suvalisse veebivormi ei tasu oma e-posti aadressi toksida, muidu laekub pärast kirjakasti iga päev megabaitide kaupa rämpsposti ? siis võiks surfaja end suhteliselt turvaliselt ja mugavalt tunda. Paraku võib veebis surfamise käigus mõningate ebameeldivate nähtustega kokku põrgata ka siis, kui eespool nimetatud ettevaatusabinõudest kinni pidada.

Levinuim ja tüütuim surfamisega kaasnev ebameeldivus on ise avanevad brauseriaknad ehk hüpikaknad (inglise keeles pop-up windows).

Ilmselt on kõigil arvutikasutajail juhtunud, et mõnda veebilehte avades täitub arvutiekraan ootamatult kõikvõimalikes suurustes akendega, mis reklaamivad kiiremat internetiühendust, teatavad ?loteriivõidust? või kutsuvad külastama erootikalehekülge. Eriti ebameeldivad on sellised isendid, mis avavad enda sulgemisel automaatselt uue reklaamakna ? nii võib selle õige brauseriaknani (st selleni, milles asub see veebileht, mida kasutaja algselt vaadata tahtis) jõudmine ootamatult palju aega võtta... Mõnikord kuhjub reklaamaknaid koguni nii palju, et tagasihoidlikumate parameetritega arvuti ei jõua koormusele vastu panna ja jookseb kinni.

Ise avanevatest akendest lahtisaamiseks on mitmeid variante. Kiireim moodus on keelata oma brauseril Javascripti kasutamine, sest hüpikaknaid tekitatakse just selle tehnoloogia abil. Näiteks Internet Exploreri puhul tuleb Javascripti väljalülitamiseks valida menüüst Tools, seejärel Internet Options ja Security, klikata siis Internet Zone?i kohal nupul Custom Settings ning avanevas aknas valida, et Active Scripting on Disabled. Paraku pole see parim lahendus, sest lisaks hüpikakendele võib skriptimise keelamine kaotada ka suure osa paljude veebilehtede võimalustest. Alternatiivne variant on kasutada sellist brauserit (näiteks Opera), millele on eraldi sisse ehitatud ise avanevate akende ärakeelamise võimalus.

Iseenesest avanevate veebiakende vältimiseks võib kasutada ka mõnda spetsiaalset tarkvara, mis hüpikud juba eos tapab. Taolisi programme leiab internetist laias valikus nii vabavara, jaosvara kui tasulise tarkvarana. Laialdaselt kasutatavad on näiteks Pop-Up Stopper (leiab veebilehelt http://www.panicware.com ), PopUp Eraser ( http://www.webknacks.com ) jt. Kahjuks suudavad paljud aknatapjad aidata vaid Internet Exploreri ja Netscape?i kindlate versioonide kasutajaid.

Igasugusel ise avanevate akende piiramisel tuleks arvestada, et mitte kõik hüpikaknad pole tülikad reklaambännerid. Paljud veebilehed avavad sellises pisema suurusega aknas näiteks registreerumisvormi, veebilehe kasutustingimuste loetelu või muu olulise informatsiooni. Õnneks oskab enamik aknaeemaldustarkvarasid juba eemaldatud aknaid uuesti avada või pakub võimalust määrata, milliste veebikülgede tekitatud aknaid ei puututa.

Hüpikakende kõrval kasutavad veebilehtede loojad vaatajale reklaami pealesurumiseks ka muid nippe. Üsna tüütuks võivad osutuda mõnede veebilehtede katsed end vägisi vaataja arvutisse järjehoidjate või lemmikute (sõltuvalt brauserist Bookmarks või Favourites) hulka lisada. Tavaliselt avalduvad sellised üritused ootamatult lahti hüppavas dialoogaknas, mis küsib, kuhu kataloogi lemmik paigutada. Kuid näiteks Internet Exploreri mõnede versioonide puhul õnnestub kurikavalal veebimeistril lehekülg lemmikute nimekirja sokutada ka nii, et surfaja seda alles kunagi hiljem märkab ? libalemmikute lisamise hetkel ei küsita brauseri kasutajalt mingit kinnitust.

Sarnaselt lemmikute lisamisega üritavad mõned veebilehed automaatselt muuta brauseri avalehte ehk lehekülge, mis avaneb brauseri käivitamisel või nupu Home vajutamisel. Sellist teguviisi kutsutakse brauseri või avalehe kaaperdamiseks (browser hijacking või homepage hijacking). Kui selline asi on juhtunud, siis kergematel juhtudel piisab sellest, kui Tools?i ja Options?i alt avaleheküljeks jälle kasutajale sobiv veebileht määrata. Alati pole see nii lihtne. Nii nagu mõnede viiruste aktiveerimiseks pole vaja e-kirjaga kaasas olevat faili käivitada, vaid piisab ainult kirja avamisest e-posti lugemise programmis, suudavad mõned Trooja hobused end Internet Exploreri turvaaukude tõttu ka siis kasutaja arvutisse installeerida, kui too lihtsalt pahaaimatult internetis surfab. Nii võibki juhtuda, et arvutisse satub tavalise surfamise ajal paharet, mis hoolimata avalehe aadressi muutmisest iga kord pärast arvuti taaskäivitamist manab uuesti brauseriaknasse mingi reklaamidest kirendava veebikülje. Brauseri jälle oma kontrolli alla saamiseks võib abi olla näiteks nuhkvaraeemaldusprogrammist Ad-Aware ( http://www.lavasoft.de ). Halvemal juhul tuleb käsitsi Windowsi registri kallale minna (see töö on mõistlik spetsialisti hooleks jätta).

Brauseri avalehe vahetumist ja järjehoidjate lisandumist saab õnneks ennetada. Nagu hüpikakende puhul aitab ka siin skriptimise keelamine, kuid sel on juba eespool kirjeldatud halvad küljed. Lahenduseks on taas mõne spetsiaalse tarkvara kasutamine. Mitmed aknaeemaldusprogrammid oskavad ka brauserikaaperdajad ning lemmikute lisajad eemal hoida ? näiteks tarkvara Guard-IE ( http://www.guardwall.com ), mis küll paraku on 20päevase prooviajaga tasuline tarkvara. Tasuta alternatiivina võib proovida näiteks Start Page Guardi ( http://www.pjwalczak.com/spguard/ ).

Seega on võimalusi surfamise ebameeldivaist kõrvalnähtudest lahtisaamiseks mitmeid. Peaasi on silmas pidada, et mõne hüpikakna eemaldaja või skriptitõkestaja paigaldamise käigus oma arvutisse mõnda viirust või nuhkvara ei installeeri ? muidu on kahju rohkem kui kasu.

Autor: Elen Kiisler