Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida annab NATO Eestile
NATOsse kuulumine tõstab Eesti riigikaitse tõsiseltvõetavuse täiesti uuele tasemele. Lisaks on täiesti ekslik väide, et NATOga seotud kohustused on meie jaoks liiga kulukad. Pigem vastupidi.
Eesti pingutus kaitse-eelarve kasvatamisel on olnud muljetavaldav ja kindlasti ei ole see sündinud valudeta. Ent lisaväärtus, mille see meile toob, on uskumatult suur. Panustades ise vaid veidi üle saja miljoni dollari, hakkab meid kaitsma organisatsioon, mille potentsiaali mõõdetakse aastas sadade miljarditega.
Eesti on kaua demokraatlikust maailmast ära lõigatud olnud. Pärast võõrvõimu alt vabanemist on julgeolekugarantiide saavutamine olnud meie loogiline püüdlus. Ei ole vähimatki põhjust kahelda, et NATOga kaasnev julgeolekutagatis on reaalne. Ehkki maailma ohupildi muutudes on NATOgi pidevas uuenemises, ei ole kollektiivkaitse põhimõte kunagi vaidlustamist leidnud ning püsib Washingtoni leppes muutumatuna juba 1949. aastast.
Me ei saavuta mitte üksnes välist julgeolekutagatist, vaid võtame oma õlgadele ka suure vastutuse ja kohustustekoorma. Et riigi ja rahvana areneda, peame rahvusvahelises ja globaalses koostöös aktiivselt osalema. Kookonisse tõmbumine ja uskumine, et kui meie kedagi ei tülita, ei puutu pahad ka meid, oleks tänapäeva maailmas ekslik ja vastutustundetu. kaitseminister Sven Mikser (Postimehe eriväljaanne NATO 19.11)