Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas parem on parem?

    Nii nagu igal kodanikul on põhimõtteliselt õigus ühineda vabalt valitud erakonnaga on see õigus kahtlemata olemas ka igal erakonnal. Iseasi on, mis on sellise liitumise motiiviks ning kas tegemist on eesmärgiga korrastada poliitilist maastikku, ajada paremini Eesti Asja või koguda raskelt räsitud poliitvägesid.
    Oleks naiivne arvata, et moodustades koalitsioone mõne erakonna vastu, võiks seda üritust edu kanda. Ei kanna. Viimane paljutõotavalt alanud poliitkooslus kolmikliidu jäiga retoorika turvil tipnes Jüri Mõisa ja Tõnis Paltsu häbitu tegutsemisega ahne seitsmiku kooshoidmisel Tallinna linnavalitsuses. Parim näide sellise poliitika pankrotist oli kolmikliidu lagunemine. Mõis taandus poliitareenilt, Palts vangerdas end teise erakonda, Mõõdukad ja Isamaaliit jäid valimiskünnise taha ega pääsenud peamistesse esinduskogudesse ning nende esimehed Ilves ja Laar otsivad kuuldavasti pehmet maandumist välismaal.
    Ka uue protestierakonna sünni edu võib samaga põhjendada. Iseasi, kui kauaks. Nii juhtus nendega, kes oma vigadest ei õppinud.
    Mis aga toimus samal ajal nö skaala teises otsas: Keskerakonna toetus kasvas ja valijate rahulolu suurenes. Rohkem pööratakse tähelepanu inimestele, kes on siiski ainus ja peamine kapital. Hajunud on hirmud ettevõtluse arengu ja välispoliitilise kursi peatsest tupikust. Viimased EMORi küsitlused näitavad 27 kodanikkonna toetust, mis reaalses valimissituatsioonis annaks Keskerakonnale parlamendis rohkem kui 40 kohta. Sellise tulemuse on taganud pidev töö millegi poolt, mitte aga kellegi vastu.
    Lühidalt: selliste eelduste puhul oleks uue paremkoalitsiooni kokkuklopsimine võrreldav Krõlovi valmiga, kus orkestrandid vahetavad küll kohti kuid lugu sellest paremaks ei lähe.
    Kas Eesti vajaks poliitmaastiku korrastumist ja seega kogu ideoloogilise skaala uut esitlust? Vastus, pigem jah. Kas see saaks olema endiselt vasak- ja parempoolseks vastanduv? Vastus, pigem ei. Nii pole ka selge kas uue paremjõu teke, juhul kui see saab tegelikkuses ja sisuliselt toimuma, tooks selgust poliitilisel maastikul? Kas areng tipneks kaheparteisüsteemiga, mis oma olemuselt pole kindlasti ei selgelt positiivne ega ka negatiivne ning kas jätkuv ja näiline vastandumine arengut ja selgust soosiks? Küll võib poliitiline selgus tegelikkuses osutuda vaid ideaaliks, mida küll oodatakse, kuid ei soovita.
    Paraku tekib siit omakorda loogiline küsimus, et millise näoga sulanduvad sellisesse koalitsiooni näiteks Mõõdukad või Rahvaliit. Ja kas Res Publica järgmises valimisreklaamis väidetakse, et valid Ilvese saad Reiljani või vastupidi? Millist reaalpoliitikat hakkab selline kooslus tegelikkuses viljelema ja milles seisneb nende ?uus poliitika?, jääb ikkagi selgusetuks.
    Ütleme ausalt välja: kui majanduses sunnib ettevõtteid liituma konkurents ja kapitali vähesus (turu väiksus), siis poliitikas on selleks ideede ja inimeste puudus (nõrkus). Siiski on eelöeldust olulisem asjaolu, et paremerakonnad kogumis on üsna lühinägelikult keskendunud nö arvatavate konkurentide häältebaasi ümberjagamisele, mitte oma valijate eest seismisele. Seetõttu on kaotatud oma nägu. Nüüd jääbki üle otsida vastust küsimustele kas ja miks parem on parem või kas pahem ikka mitte parem pole, või on parem koguni keskel?
    Autor: Evelyn Sepp
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.