• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alkeemikute ajastu lõpp

    Keskaegse Euroopa tehnoloogiaarendajate häbiplekiks olid alkeemikute hordid, kes suunasid oma jõupingutused kõigi kättesaadavate ainete moondamisele kullaks. Ajad muutuvad, kuid kõik kordub. Tung moondamisele on säilinud, tänases Eestis on kulla ?tekitamisest? tulusamaks saanud diislikütuse ?tootmine?. Olen nördinud, et Eesti riik ei ole siiani suutnud lahendust leida nende ?initsiatiivikate? ja ?ambitsioonikate? inimeste vastu, kes riiki maksmata maksudega ja tarbijaid ebakvaliteetse kaubaga pettes ?toodavad? ja müüvad diislikütusesarnast toodet ?hea hinnaga?.
    Lootsin ja loodan siiani, et olukorra parandajaks saab uuest aastast kehtiv kord, mille kohaselt on kõik kütuste jaemüüjad kohustatud müüma talvist diislikütust (perioodil 1.12 kuni 29.02) ning kõigile autokütustele hakkavad kehtima kohustuslikud euronormid. Nii see juhtub, kui riik suudab kindlaks jääda suvel tehtud otsuste juurde ja eirab soove autokütuste kvaliteedilatt taas alla lasta.
    Eurokütuste normid töötas välja majandusministeerium koos tarbijakaitse- ja standardiameti, kütusemüüjate ning kütuse- ja autondusekspertidega. Toona tundus, et tähtis otsus mängureeglite määramiseks ja autojuhte kummitavate kütusekvaliteedi probleemide lahendamiseks on tehtud. Hiljuti aga esitas osa kütusefirmasid ministeeriumile ettepaneku leevendada talvise diislikütuse normatiive.
    Mõned firmad väidavad, et nad ei saa euronõuete tõttu enam Venemaalt ja Leedust diislikütust tarnida. See ei vasta tõele. Fakt on see, et sealsed rafinee-rimistehased ei ole veel käesoleval talveperioodil võimelised tarnima talvediislit, mis vastaks Eesti kehtestatud normidele. Ka Statoilil oli kavatsus Leedust Mazheikiai rafineerimistehasest talvist diislikütust osta. Leedukad olid veel sügisel kindlad, et nad saavad Eesti normidele vastavat kütust toota. Kahjuks ei osutunud see võimalikuks ja pidime oma talviseid mahte mujalt hankima. Statoilil ei tulnud hetkekski pähe mõtet, et peaksin pöörduma majandus- ja kommunikatsiooniministri poole murega, kuna üks meie tarnija ei suuda käesolevaks talveperioodiks normidele vastavat kütust toota. Igas äris on ettearvamatust, aga sellepärast ei tohi iga kord hakata nõudma seadusemuudatusi oma kasuks. Järgmiseks talveperioodiks (2003?2004) on Mazheikiai kindlasti võimeline Eesti kliimatingimustele sobivat euronormidekohast diislikütust tarnima. Kas meil on tõesti vaja seadusi muuta ainult lähema kolme kuu vajaduseks?
    Talvediisli kvaliteedinõuete leevendamine tähendab tegelikult autojuhtidele karuteenet. Hägustumisnormi alandamine toob kaasa selle, et tavalise Eesti talveilmaga diiselautod ei käivitu. Kehtiv norm tagab diislikütuse külmakindluse -16 °C juures. Kui normi alandada -10 kraadile, nagu taotletakse, tähendaks see autoomanikule, et juba alates temperatuurist -10 °C tekivad diislikütuses parafiinihelbed, kütusefilter ummistub ja auto ei käivitu.
    Eesti talveoludesse sobivat diislikütust saab osta enamikust Euroopa rafineerimis-tehastest. Ka kütusemüüjate konkurentsi vähenemist ma ei prognoosi, sest maapiirkondades tegutsevad väiketanklad saavad normidele vastavat kütust osta mitme Eesti turul konkureeriva hulgimüüja käest. Kogu selles kvaliteedinõuete ja müügikorra arutelus on kentsakas see, et talvise autobensiini impordi- ja müügikohustus on üldine, diisli puhul ei peeta seda vajalikuks.
    Ühtegi probleemi ei lahenda ministeeriumi poolt kehtiva korra muutmise taotlejatele välja käidud ?kompromissidee?, et talveperioodil võiks tanklates kõrvuti müüa nii suvist kui ka talvist diislikütust. Sellise sätte vastuvõtmine lükkab vastutuse kütuse kvaliteedi eest kütusemüüjalt tarbija kaela, kes ise peab näpuga järge ajama ja täpselt erinevate kütusemarkide omadusi tundma, et mitte külma ilmaga tee peale jääda.
    Ministeeriumi kompromiss ei aita kedagi, sest ettepanek sisaldab endiselt kohustust talvist diislikütust müüa. Absurdne on see, et antud kujul kirja pandud määruse mõtte täitmisest on kõrvale hiilida imelihtne. Seaduskuulekuseks piisab, kui teenindusjaama sees on pudeliga müügil pisut talvist diislikütust, tankurist võib teadmatule kliendile ikka müüa suvist diislikütust. Ise on loll, kui ostab, aga ise ka vastutab.
    Ajalooratta tagasipöörajatele tuletan meelde, et praeguse korra kehtestamise oluliseks argumendiks olid tarbija huvid ning lihtsa, ühetaolise ja kergestikontrollitava süsteemi loomine. Kvaliteedinõuete leevendamine tähendab praeguse olukorra jätkumist ja on vesi alkeemikute, solkijate, kütusepesijate ja maksupetturite veskile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.