24. november 2002 kell 22:00

Inglise keel ja e-post on töös vältimatud

ASi Invicta juhatuse esimehe Mihkel Pärjamäe sõnul on firmal asutatud Leedus iseseisev ettevõte ning plaanis on asutada aktsiaselts ka Lätis. Ehkki firma on oma otsustes äriliselt iseseisev, toimub tegevuse eripärast lähtuvalt igapäevane koostöö.

Pärjamäe kirjeldab väga pikki personaliotsinguid: nt Leedus võttis sobiva inimese leidmine ettevõtte juhi kohale aega kaks aastat ja viis värbamisvooru (igas osales umbes 50 inimest). Valik oli keerukas, sest tulevasel juhil pidid olema nii juhtimiskogemus kui ka väga head eeldused juhtimistreenerina, ning kulukas, sest nõudis lisaks reklaamile mitmeid tööpäevi potentsiaalsete kandidaatidega kohapeal. Hoolimata sellest, et tase oli Pärjamäe väitel väga kõrge, lõpetati neli otsinguvooru otsusega: ?Meie valiku põhimõte on selline, et otsime sobiva inimese, mitte parima inimese, kes kandideerib.?

Invicta strateegi kohaselt peab eri maades olema võtmeisikuks kohalik inimene, sest kohalik tunneb paremini kohalikku kultuuri ja tavasid. Näiteks toob Pärjamäe, et talle isiklikult tundub, et leedulased suudavad oma elu enam nautida kui eestlased ja suhtuvad asjadesse perekesksemalt ning mitte nii tõsiselt kui eestlased. Ja inglastest kolleegide väitel on inimesed Vilniuse tänavatel rõõmsameelsema ilmega kui Tallinnas.

Peamiselt kasutatakse firmadevahelises suhtluses e-posti, telefoni tunduvalt vähem. Pärjamäe peab firma eripärast lähtuvalt e-posti mugavaimaks suhtlusvahendiks: töötajad istuvad harva oma laua taga ning on tihti kontorist väljas kliendi juures. Peale selle, et suheldakse Leedu kontoriga, suheldakse ka oma emafirma töötajatega Inglismaal. Ka inglastega suheldakse peamiselt e-posti teel, sest vahemaad on veelgi pikemad: sageli on vestluspartner teel või kliendi juures ning ta võib olla kontorist ära töökomandeeringus nädal aega.

Töökoosolekud toimuvad vajaduse korral, regulaarne on ainult nõukogu töökoosolek neli korda aastas. Kui leedukad käivad oma juhatuse juures Eestis, siis Pärjamäe käib juhatuse esimehena enamasti Inglismaal ? aga vahel külastavad inglise kolleegid ka Tallinna.

Töökeeleks on inglise keel, sest emafirma asub Inglismaal ning paljud töömaterjalid on seetõttu inglise keeles. Teise, psühholoogilise aspektina nimetab juht, et parem on kasutada omavahelises suhtlemises mõlemal osapoolel võõrkeelt kui varianti, kus üks osaline kasutab võõrkeelt ja teine emakeelt.

Reval Hotelligrupi ASi (RH) kogemust vahendab tegevdirektor Feliks Mägus. Hotelligrupil on mitu hotelli nii Tallinnas kui ka Riias ning peagi avatakse hotell Vilniuses. Kõigi kolme riigi tööd koordineerib Norra kodanikust juhatuse esimees Bengt Brustad.

Regulaarne nõupidamine, nn direktsioon, toimub kord kuus, kui kõikide hotellide direktorid ja keskkontori põhivaldkondade juhid kohtuvad kas Tallinnas või Riias. Neil kohtumistel arutatakse eelmiste perioodide tulemusi ja planeeritakse tegevusi edasiseks.

RH-l on juhtimislepingud nii Tallinnas kui ka väljaspool Eestit asuvate hotellidega. Juhtimislepingu järgi on RH üheks kohustuseks valida hotellidirektor. Selleks kasutatakse üldjuhul headhunting?u põhimõtet. Koostöös personaliotsingufirma(de)ga valitakse hotellide tippjuhtkond, kes siis omakorda valivad võtmeisikud.

Mägus märgib, et kuna kõik tööturud on erinevad, siis valik kuigi kerge ei ole. Ühelt poolt on head spetsialistid hõivatud, kuid teisalt on Revali atraktiivne kaubamärk meelitanud avalikule konkursile piisavalt potentsiaalseid töötajaid nii samal turul tegutsevate konkurentide juurest kui ka sarnastelt erialadelt. Poolteist aastat, mis on Läti konkursist möödunud, näitab, et valdavalt on valikud osutunud õigeks.

Personali koolitatakse mitmeti: nii kohapeal kui ka juba tegutsevates hotellides. Selline koolitus on hea motivatsioon ka koolituse eest vastutavale spetsialistile, kes saab nii oma kogemusi edasi anda. Hotelliketi standardite õpetamisega tegeleb RH ise. Üldiste teemade puhul on kasutatud firmaväliste koolitajate abi.

Omavahel suheldakse tegevjuhi sõnul igapäevaselt nii telefoni kui ka e-posti teel. Omavahel lävivad tihedalt nii juhid kui ka allüksused. E-posti kasutatakse enam dokumentide vahetamisel ning ka mahukate informatsioonihulkade puhul. Telefoni kasutatakse, kui on kiire või kui küsimus eeldab diskussiooni. Mägus arvab, et e-post ei suuda asendada telefoni: ?Väga palju on ikka selliseid olukordi, kus inimesega on vaja kõneleda suust suhu ja kõrvast kõrva.?

Töökeel on inglise keel, sest firmas töötab kümmekonnast rahvusest kodanikke. Inglise keelt töökeelena on tippjuhtkonna tasandil kasutatud juba aastaid, sest RH nõukogus on alates 1997. aastast olnud välismaa kodanikud. Kui norrakad firma üle võtsid ja RH laienes Riiga ja Leetu, muutus paratamatuks, et kõik tasandid suhtlevad inglise keeles.

Oma mõju avaldab ka kultuuritaust ? ühest küljest on organisatsiooni kultuur omaniku (s.o Norra) nägu, teisest küljest aga selle rahvuse/rahvuste nägu, kes valdavalt kollektiivi moodustavad. Samas suudab iga rahvuse esindaja lisada midagi uut kollektiivi: näiteks Reval Hotel Olümpias töötav Ecuadori kodanik õpetab kolleege salsat tantsima.

Baltika Grupil (BG) on suured kogemused välisturgudel ? kokku on firmal üle 60 jaepinna nii kodu- kui ka välismaal. Peale Eesti Poolas, Ukrainas, Lätis, Rootsis ja Leedus asuvate poodide juhtimise kogemusi vahendab Jaan Järv, jaekaubanduse opereerimise juht. Baltikal on samuti frantsiisipoed Venemaal, kuid neid juhitakse kaudselt.

Firmasisene rutiin eeldab iganädalast põhjalikku turu-olukorra ülevaadet, mis saadetakse e-postiga: peamised sündmused, eesmärgid, kommentaarid. Need ülevaated on kogu Eesti keskuse tiimi koosoleku aluseks, kus need läbi arutatakse ning vastavalt vajadusele otsuseid tehakse ning turgudele tagasisidet antakse.

Järve kinnitusel suhtlevad turgudega tegelevad meeskonnad ka paar-kolm korda nädalas telefonitsi, kuid telefoni tähtsus on vähenemas. Suurem osa tööst käibki e-posti vahendusel. Telefoni tähtsust tõstab juht esile kiireloomuliste asjaolude selgumisel. Samuti aitab kõnelemine vajadusel emotsioone maandada.

Kord kvartalis toimuvad koosolekud, kus eri turgude juhid tulevad Eestisse.

Baltika on kohapealse juhtkonna valikul kasutanud personaliotsingufirmade abi, uus juhtkond on siis valinud endale ise meeskonna.

Koolitused toimuvad valdkonniti: kõige enam tuleb koolitada inimesi väljapaneku ja kaupade omaduste osas. Koolitus võib toimuda mitmeti: kas Eestist lähevad spetsialistid kohapeale või valmistatakse materjalid, mis saadetakse turgudele.

Vähemalt kord aastas toimuvad valdkondade koolitused eri turgudel. Siinkohal meenutab juht, et jaekaubanduse omapärast lähtuvalt ? poed peavad ju pidevalt avatud olema ? on väga raske kogu meeskonda korraga kokku saada.

Kõige parema võimalusena nimetab Järv igal turul toimuvaid suvepäevi, kus enamik töötajaid korraga koos ja kus lisaks fun?ile on võimalus jagada paljudele korraga informatsiooni.

Küllaltki palju mõjutab kohalikke turge ? lisaks majanduslikule erinevusele ? kohapealne kultuur. Järv nimetab üheks turu meeskonna peamiseks funktsiooniks omapoolse panuse andmist ettevõtte arengusse ning turu eesmärkide püstitamist ning täitmist.

Seejuures peab turu meeskond silmas pidama kohaliku turu eripära, tarbija maitset, harjumusi jne. Juba Baltimaade piires võib mõista näiteks mingit sõnumit täiesti erinevalt, kaugematest maadest rääkimata, seetõttu tuleb jälgida hoolega sõnakasutust ? näiteks reklaamis.

Kokkuvõtteks ütleb Järv, et ehkki rahvusvahelist kogemust arvestades on firmal oma (strateegiline) kontseptsioon, millele peab vastama tegevus erinevates riikides, siis taktikad peab valima ja ellu viima turuorganisatsioon, kes tunnetab kohalikku tarbijat paremini kui juhtkond Eestis.

Autor: Õnne Pärl

Hetkel kuum