Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor loob madalapalgalisi töökohti

    Välisinvestor, räägitakse, loob uusi töökohti. Räägitakse, et see on hea, sest inimesed saavad tööd ja maksavad riigile tulumaksu.
    Milliseid töökohti siis investor juurde loob? Kas loob firmajuhtide, leiutajate, tippspetsialistide jm kõrgesti palgatud ametikohti, mis annaksid tööd tuluvõimekaimale osale eestimaalastest, riigile maksimaalselt suure maksuosa tulust ja põhjuse arendada edasi kõrgemat mõtlemist ehk haridust?
    Kas toob tööülesandeid, mis soodustaksid isemõtlemist, isetegemist ja otsustamist? Kas Eesti muutub nii vähehaaval inimkonna mõtlemis-, algatus- ja tuluvõimelisima osa elukohaks ja maailma tulude pangaseifiks?
    Praegu tundub, et välisinvestor toob vaibakudujate, mutrikeerajate ja metallijootjate töökohti. Need kõik on ametid, mis soodustavad mehaanilist sooritust ja pigem välistavad isemõtlemist. Mõtlemine on ses tegevuses ainult tüliks.
    Ettevõte, kus on 200 mutrikeerajast töötajat (kes muidu on tõenäoliselt täiesti tublid ja toredad inimesed, v.a ei oska või julge iseseisvalt tulu teenida), kes heal juhul saavad maksimaalselt keskmist palka, jätab aastas Eestisse palgakulude näol maha umbes 12 mln töötajatele ja umbes 10 mln palgamaksude näol riigile.
    Kui võtta xxx miljonist käibest maha tooraine kulu, mille ta ju ostab väljastpoolt Eestit, aga tasa teenima peab kohapeal, siis jätab ta Eestisse mitmesuguste kulude näol veel ehk kümme miljonit. Sellise välisinvestori äritegevusest läbi käinud töötaja ei ole omandanud mingeid uusi konkurentsivõimelisi oskusi peale jootmisoskuse, aga mitte isemõtlemise või tegutsemise oskust, sest ise mõelda ei ole tal keegi lubanud ja palgatöö juba on selline mugav töö, mis igasugust isetegemise tungi pärsib.
    Välisinvesteeringud, mis ei jõua kaugemale vaibakudumisest ehk 18. sajandi ideede rakendamisest Eestis, soodustavad algharitud, väikesepalgalise ehk vähetarbiva ja elukeskkonda maksude näol vähe toetava, minimaalse motivatsiooni ning pealehakkamisega kuuleka tõmba-lükka palgatöötajaskonna tekkimist.
    Parem ikka, kui investeeriksid eestimaalased ise, need, kes siin elavad ja siia ka teenitud tulu jätavad. Ja kel oleksid 21. sajandi investeerimisideed, mille teostamiseks on vaja kõrgesti haritud, eesrindlikult mõtlevaid ja loomisvõimelisi nutikaid inimesi suurtes kogustes. Ega ei pea ju investeerima Eestisse, võib investeerida mujale.
    Ega ei pea ka investeerima eestimaalased, võivad olla teisedki, peaasi, et nad elaksid siin või jätaksid muul põhjusel siia lõviosa tuludest ja et selle kõik maksaksid kinni nemad seal teisel pool piiri, ehk tooted liiguksid sinna, raha liiguks meile siia tagasi ja imenduks uuel ringil meie majandusse, toodetesse ja teenustesse. Praegustes välisinvesteeringutes liigub ka raha natukese aja pärast toodetele järele, meile jääb töörõõm, kui kruvide keeramisest keegi rõõmu tahab tunda.
    Kirjutise eesmärk pole väita, nagu oleks kruvide keeramine mõttetu või halvaks pandav töö. Ei. Aga mitte ka kuigi väärtuslik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Saunum sihib teisel poolaastal Jaapanit ja Kanadat
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Tänavune viljasaak tuleb parem kui mullu
Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.
Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.