Välisriiki minnes arvesta sealsete maksudega

Arvestada tuleb nii maksusüsteemi struktuuri (sh kohalike maksude osa) kui ka teist liiki maksudega.

Tõenäoliselt tekib vajadus lähetada välisriiki ka töötajaid kas siis pikemaks või lühemaks ajaks. Neil võib tekkida maksukohustus kas lühiajalisest teenistusest teises riigis (tuluallikast tulenev maksukohustus) või siis muutudes teise riigi residendiks maksukohustus maailmatuludelt.

Ettevõtja maksukohustus sõltub sellest, millise strateegia ta valib välisturule minekuks (vt tabel).

Enamasti tuleb jälgida, kas ettevõttel tekib välisriigis maksustamise mõttes püsiv tegevuskoht või mitte. Püsiva tegevuskoha tekkimine toob endaga kaasa välisriigis teenitud kasumi maksustamise selles riigis.

Püsiva tegevuskoha võib lugeda ettevõttel tekkinuks siis, kui ettevõttel asub teises riigis juhtimiskeskus, filiaal, kontor, tehas või töökoda, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.

Kui sellises kindlas asukohas toimub kaupade hoidmine ja ladustamine, kaupade ostmine või informatsiooni kogumine, samuti kui seal tegeletakse ettevõtte toimimiseks vajaliku, mõne muu ettevalmistava või abistava tegevusega, siis sellised tegevused ei kuulu püsiva tegevuskoha mõiste alla.

Kui esinduskontoris ei piirduta loetletud tegevustega, võib tekkida püsiv tegevuskoht.

Samuti võib tekkida püsiv tegevuskoht ehitus- või seadmestamistööde kohast või muust selle kohaga seotud töödest, kui sellised tööd kestavad teises riigis kauem kui kuus kuud.

Sõltumata sellest, et ettevõttel puudub teises riigis kindel äritegevuse asukoht, võib tal tekkida püsiv tegevuskoht, kui ettevõtte esindajal on õigus sõlmida ettevõtte nimel lepinguid välisriigi ettevõtetega. Siis loetakse püsiv tegevuskoht tekkinuks nn sõltuva agendi tegevusest teises riigis. Seda põhimõtet on otstarbekas järgida siis, kui müügitegevust saadetakse välisriiki toetama Eesti ettevõtte töötajad.

Esinduskontori puhul tuleb tähele panna, et enamikus riikides ei oma ta mingisugust juriidilist staatust, mistõttu võib olla raskendatud kontori opereerimisega seotud lepingute sõlmimine ja esinduskontori nimel tehingute sooritamine.

Litsentsi- või frantsiisilepingu sõlmimine ei pruugi küll teises riigis kaasa tuua püsiva tegevuskoha tekkimist, kuid tuleb arvestada, et välisriigis võidakse kasutustasud maksustada neilt tulumaksu kinnipidamise teel. Maksulepingu alusel on võimalik seda maksukohustust vähendada (enamjaolt on kinnipeetav maks 10 protsenti).

Litsentsi- ja frantsiisilepingute sisuks ei ole tavaliselt mitte ainult kasutustasud, vaid ka teenuste eest tasumine. Kuna tavaliselt on nende puhul maksukohustus erinev, siis tuleks need tasud ka lepingus eraldi välja tuua.

Kas registreerida teises riigis filiaal või asutada äriühing, sõltub sellest, millised eelised ühel või teisel vormil konkreetses riigis on. Äriühingu asutamise kasuks võib rääkida see, et püsiva tegevuskoha maksustatava tulu kindlaksmääramine võib osutuda komplitseerituks ja olla ebamääraselt reguleeritud. Samas võib kasumite toomine filiaalist Eestisse olla odavam kui kasumite toomine tütarühingust.

Mida tuleb aga arvestada töötajate lähetamisel teise riiki? Kui töötaja lähetatakse teise riiki umbes aastaks ja oma peret töötaja sinna kaasa ei võta, siis maksulepingu olemasolu korral tal üldiselt teises riigis residentsust ei teki.

Kui teise riigiga ei ole maksulepingut sõlmitud, siis võib tekkida topeltresidentsus, kui isik viibib teises riigis 183 päeva ja enam. Muudel juhtudel tuleb tavaliselt tulumaksu tasuda palgatulult, mis on saadud töö eest teises riigis.

Selline kohustus tekib siis, kui töötasu makstakse välisriigis asuva püsiva tegevuskoha või äriühingu kaudu, aga ka siis, kui teenistus teises riigis kestab üle 183 päeva. Kuidas need 183 päeva arvestatakse, sõltub eelkõige välisriigi seadusandlusest. Kes maksud tasuma peab, kas töötaja ise või tööandja kinnipidamise teel, tuleb samuti välja selgitada.

Samuti tuleb välja selgitada, kas töötaja peab ennast maksuametis registreerima, millised kohustused ja õigused tekivad sotsiaalkindlustuse vallas, rääkimata elamis- ja töölubadest.

Autor: Kadri Arula