Kommersant: Lukoili presidendilt Eesti kodakondsuse äravõtmise taga on ärihuvid

Vagit Alekperovi kodakondsusest ilmajätmisest teatas BNS viitega kohalikule pressile, kirjutab Kommersant.

Avalikustatud andmete järgi sai ta dokumendi justkui siis, kui teatas, et enne 1940.aastat omas kodakondsust tema ema Tatjana Fjodorovna Alekperova. Eesti võimud peavad seda väidet tõele mittevastavaks.

Esmakordselt teatasid Eesti väljaanded sellest, et Lukoili juht omab peale ametliku vene kodakondsuse ka Eesti oma, 2001.aasta lõpus. Mingit vastukaja see avaldus ei tekitanud: Balti vabariigi kodaniku passi võis mitteametlikult minimaalsete kuludega saada iga N.Liidu elanik (Kommersandi artikli autorile Dmitri Butrinile pakuti seda 1993.aastal Narvas 400 dollari eest).

BNSi teate järgi sai Bakuus sündinud ja püsivalt Venemaal elav Aleksperov Eesti kodakondsuse 18.detsembril 1992.

Millega on seotud Alekperovi probleemide ilmumine kohalikku pressi, võib üksnes oletada. Lukoilil on Eestis tütarfirma Lukoil Eesti AS (selle endine juht Mihhail Tsõplakov ei saanud Eestis elamisluba kui endine nõukogude ohvitser ja on praegu Lukoil-Belorussia kommertsdirektor) ja umbes 30 tanklat. Lukoili peamine ärihuvi Eestis on aga naftatoodete transiit läbi Tallinna ja Muuga sadamate.

Lukoili ja temale lähedase Taani firma Eurodek ühisettevõte Eudodek Transkeemia Eesti, on praegu masuudi ja naftatoodete transiidi liider Eestis. Konkurentideks on Surgutneftegaz"ile lähedalseisev kompanii Pakterminal ja Linkoil, samuti kompanii EOS, mis kuulub USA firmale ElPaso.

Läbi Eesti transporditakse umbes 20 mln tonni naftat ja naftatooteid aastas, kusjuures Lukoili partnerid tõrjuvad aktiivselt Pakterminali ja EOSi kohalikult turult välja. Pole välistatud, et Vagit Alekperovi kodakondsusest ilmajätmine on talle märguandeks konkurentide poolt.

Tõestada, et ta omab õigust Eesti kodakondsusele, on tal üsna raske: ajakirjale Forbes teatas ta, et ema oli kasakas, ennast tunneb ta aga maailmavaatelt aserina.

Ainus kaotus, mille Vagit Alekperov kannab, on selles, et 2004.aastast ei saa temast Euroliidu kodanikku. Aga Eesti passi võib Venemaal saada nii legaalselt (näiteks juriidilises büroos Aksjonov ja partnerid) kui illegaalselt (valepasse pakutakse saidil pass4you.info 800-8000 dollari eest). Pole välistatud ka lihtsam tee. Venemaa ja Eesti siseministrite kohtumisel, mis praegu Peterburis toimub, arutatakse ka migratsiooniprobleeme. Vaevalt, et Eesti keeldub kodakondsuse andmisest Lukoili suurimale kaasomanikule.

<#Kommersant=http://www.kommersant.ru/archive/archive-material.html?docId=352812>