Viktoria Korpan • 25. november 2002 kell 22:00

Microsoft mängis salongides piraattarkvara ostjat

?Reklaamifirma kaudu oleme palganud üliõpilasi, kes on külastanud tavaostjana 120 Eesti arvutisalongi ja küsinud pakkumisi odavamaile arvutile koos võimalikult odava tarkvaraga,? rääkis maailma suurima tarkvaratootja Microsofti Balti regiooni tooteturundusjuht Pilkku Aasma. ?Selgus, et kolmandikus neist pakuti sellise küsimise peale võimalust hankida ebaseaduslikku tarkvara ? et rääkige tehnikuga, 200 krooni eest installeerib kõike, mis vaja või öeldakse, et legaalset tarkvara pole koju vaja. Arvasime, et pakutakse rohkem ehk priivara, aga ei pakuta.?

Aasma nendib, et suuremaid arvutifirmasid piraattarkvara pakkujate seas pole olnud.

?Illegaalset tarkvara pakuti kliendile firmades, mis toodavad 10?20 arvutit kuus,? ütles Aasma, kuid ei soovinud neid firmasid nimetada. Kolmes Balti riigis kontrolliti kokku 600 arvutimüüjat.

Pilkku Aasma sõnul selgub uuringust, et suures osas on piraatkoopiate pakkumine klientidele müügimeeste isetegevus, millest pole firmajuhid teadlikud.

?Neile, kes pakkusid ostjale võimalust, et ?tehniku käest saab abi?, saatsime hoiatuskirja, neile firmadele, kus oli kõik korras, tänukirja ja kingituse,? rääkis Aasma. ?Oli ka firmasid, kus olid piraatkoopiaid avalikult saadaval, neid oli alla 10 ja andsime kohe BSAsse (piraatlusega võitlev organisatsioon ? toim.). Nüüd teeme veel teise ringi, et siis saame täpsema ülevaate.?

Business Software Alliance (BSA) Eesti komitee koordinaatori Ahti Leppiku sõnul teavitab esialgu BSA firmajuhte ja kui edaspidi selgub, et tegeletakse endiselt piraatkoopiate levitamisega, siis saadetakse vastav info ka politseile.

?Hetkel pole me selle aktsiooni käigus veel politseile edastatud ühtegi konkreetset avaldust. Kui see aga peaks juhtuma, siis võib firmat piraatkoopiate valmistamises süüdimõistmise korral oodata rahatrahv kuni 25 miljonit krooni,? lisas ta. Vastutust kannab Leppiku sõnul ka müüja, kes piraatkoopiaid valmistas või nendega kauples.

?Kui firma äriplaan on üles ehitatud piraatkoopiate müümisele, milles ma sügavalt kahtlen, siis on selline üritus neile muidugi halb,? sõnas Leppik. ?Nendele firmadele, kus müüjad lisaraha teenimise eesmärgil oma juhtide usaldust kuritarvitavad ja piraatkoopiatega kauplevad, arvan et see on pigem hea, sest iga juht peaks olema huvitatud sellest, et vältida olukorda, kus töötajad seavad teadmatusest või pahatahtlikkusest oma tegudega ohtu firma edasise käekäigu.?

ASE Computersi kaubamärgi all 15?20 arvutit kuus tootva ASi Asecom juhatuse esimehe Maksim Soverinjuki hinnangul on Microsofti aktsioon kasulik.

?Hea aktsioon,? ütles ta. ?Tean mitmeid firmasid, kes pakuvad ostjatele illegaalse tarkvaraga arvuteid ja nendega on raske konkureerida. Ka meile on tuldud küsima sellist tarkvara, aga sellised ostjad meie juurest midagi ei leia, ise oleme BSA liige.?

ASi Tigma juhatus esimees Armand Velgre suhtus Microsofti üritusse neutraalselt.

?Eks ta ole selline luuramine, eelkõige on see Microsofti enda huvides,? sõnas ta. ?Meie illegaalseid koopiaid ei paku ega hakkagi pakkuma.?

Pilkku Aasma sõnul oli IT-kaubanduse kahjum piraatluse tõttu mullu Eestis ligi 1,1 miljardit krooni.

Hetkel kuum