Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SLÕL: Plahvatus Tallinna raudteel võib tähendada mitut Hiroshimat
Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste tehtud riskianalüüsi kavandis seisab, et üheks suuremaks pealinna ohuallikaks on läbi linna kulgev raudtee.
Teisel pool kaubajaama elav Põhja-Tallinna halduskogu liige ja reklaamiagentuuri Future Media juhataja Henrik Aavik ütleb SL Õhtulehele, et on südameasjaks võtnud kaubajaama Koplist väljaviimise.
?Mina tõesti kardan reaalset plahvatust! Näen pidevalt, kuidas täiesti suvalised inimesed üle kaubajaama territooriumi lähevad, konid kahte lehte lendamas. Näen karjade kaupa koolipoisse raudteel mängimas. Palju siis vaja on, et sädemest katastroof võiks juhtuda,? võdistab mees õlgu. Ta teab, et kaubajaamas hoitakse Venemaalt Euroopasse viidavat naftat, diislikütust, bensiini, ammoniaaki. Tagatipuks ka eriti kõrgel temperatuuril põlevat raketikütust.
?Päästeameti arvutustele tuginedes võin öelda, et kui 20 rongi jagu keemilisi aineid peaks korraga plahvatama, võiks pauku võrrelda tuumapommi või kahe Hiroshimaga,? teab reklaamimees. ?Teisisõnu ? alles kusagil Nõmmel tunneksin ennast piisavalt turvaliselt.?
?Eesti Raudteel pole ju isegi tuletõrjeronge. Kui mingi, esialgu pisem pauk peakski juhtuma, kihutavad päästjad kohale, aga... vaatavad tulekahju lihtsalt pealt,? usub Aavik ja lisab, et parim lahendus on ohtlike vedude linnast väljaviimine. ?
Tallinna tuletõrje- ja päästeameti asedirektor Karli Sassi tunnistab, et reaalne oht ja risk ohtlikke veoste poolt on olemas. ?Kui seal tõesti peaks suur õnnetus juhtuma, on seda väga keeruline likvideerida. Omade jõududega ei saaks me kohe kindlasti hakkama,? on ta veendunud.
Ühe kütusega täidetud tsisterni ohuala raadius on 800 meetrit. Elumajad asuvad Kopli kaubajaamast vaid 70-80 meetri kaugusel... Sassi kinnitusel pole jaamas ka piisavalt kustutusvett ning vagunitele ligipääsuga tekib kindlasti probleeme.
Eesti Raudtee kinnisvaraameti juhataja Peep Pobbul on varem ohujutte ülepaisutatuks nimetanud. ?Ahelreaktsiooni selles mõttes käivituda ei saa, sest süsteemid ja tegutsemiskord, kui midagi juhtub, on paigas,? on ta veendunud. ?Reageerimisajad on läbi mängitud, põhimõtteliselt on kõike võimalik kontrollida. Kataklüsmi toimuda ei saa.?