Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aasta tagasi Eesti Eduka Arengu Foorumil
Aasta tagasi Eesti Eduka Arengu Foorumil esinedes kritiseeris IBM Eesti tegevjuht Valdo Randpere idasuhteid
Eesti võiks Euroopa Liiduga liitumise kõrval rohkem tegeleda suhete edendamisega oma lähinaabritega ja üritada luua Balti majandusruumi. Suhted lähinaabritega on unarusse jäänud paljuski Eesti vanasõna toel, et ?hunt kodu lähedal ei murra?. Samas aga unustatakse kunagise tuntud riigitegelase Bismarcki tarkus, et suurriikidel ei ole sõpru, on ainult huvi. Nii satubki Eesti huvide muutumisel aeg-ajalt imelikku olukorda. Nagu näiteks praegu, mil USA ja Venemaa teevad jõudsalt seoses Afganistani sündmustega koostööd ning ka Eesti väliskommentaatoritel, kellest mitmetel hea tava venelasi sõimata, sattus suu vett täis. See sunnib poliitilises ja kultuurilises ladvikus praegu käibivaid mõttemalle muutma.
Venemaad pole Eestis levinud mõttemallide kohaselt lihtsalt olemas.
Endise Tallinna linnapea Tõnis Paltsi sõnul peab Tallinn Peterburi turistid Helsingilt üle lööma
Tallinna õnnestub müüa tänu kolmele trumbile: need on Tallinn kui ettevõtja unistus, sild ida ja lääne vahel ning lisaks on vanalinn ka keskaegse Euroopa pärl. Sild ida ja lääne vahel on see, millega Tallinn saab end müüa. Seda aga kardetakse. Tahetakse olla vaid Euroopa-suunaline. Soomlaste ja venelaste siia meelitamise peale tasub mõelda. Lätlaste peale ei tasu aga palju energiat kulutada, kuna nad toovad Eestisse kaks korda vähem raha kui näiteks soomlased. Rootslased kulutavad küll soomlastest veel rohkem, kuid nende meelitamine Eestisse läheb üsna kalliks. Venelased jätavad aga näiteks Helsingisse rohkem raha kui rootslased ja seetõttu tuleb Peterburi suunal turismi arendada.
ABB Baltimaade juhi Bo Henrikssoni väitel tuleb võimaldada oluliselt enam välisspetsialistide tööle asumist Eestisse
Mul on pikaajaline kogemus spetsialistide Eestisse toomisel ning ma olen pidanud ise välismaalasena Eestis tööloa saamiseks läbima bürokraatia kadalipu. Eestis tuleb lihtsustada välismaalastele tööloa taotlemise tingimusi ja taotlemise protsessi. Mina olen Eestis olnud 10 aastat, kuid siiani takerdun küsimuste taha, mis jäävad lahendamata bürokraatia pärast. Tõsi küll, ma ei tee sellest enam probleemi. Ärivaldkonnas võetakse otsuseid vastu kiiresti, kuid ettevõtte otsuste elluviimist hakkab takistama Eesti bürokraatia. Halvemal juhul võib ametkondlike keerdkäikude läbimine võtta terve aasta. Samas on Eestis siiski lihtsam välismaalastel toime tulla kui Lätis ja Leedus.
EBS Grupi president Madis Habakuk soovitas kutsehariduse ümberkorraldamisel võtta eeskujuks kõrghariduses toimuv
Haridusministeerium on liiga nõrk kutseharidussüsteemi ümberkorraldamiseks ning pole mingit põhjust, miks ei võiks kutseharidus areneda sama teed nagu kõrgharidus, kus pooled tudengid õpivad oma raha eest. Kutseharidussüsteemi nõrkusteks on ebaefektiivne juhtimistegevus, vähene innovatiivsus, kutseõppeasutuste ülepaisutatud koosseisud ja juhtimisstruktuurid ning kutseharidussüsteemis töötavate inimeste ülemäärane alalhoidlikkus ja lahenduste rutiinsus, mis ei võimalda kohaneda kiirete muutustega piiratud ressursside tingimustes.
Trigon Capitali nõukogu esimees Joakim Helenius soovitas võtta Eestis ametikeelenea kasutusele inglise keele.
Inglise keele kuulutamine ametikeeleks muudab Eesti Euroopas suunanäitajaks. Tõenäoliselt tundub see ettepanek Eestis esmapilgul vastuoluline, sest Eesti saavutas alles hiljuti taas iseseisvuse ning on uhke oma unikaalsuse pärast, mille oluline osa on keel. Minu mõte ei tähendaks eesti keele unustamist. Ma tahan rääkida võimalusest lõigata kasu trendist, mida ei saa väärata. Kuulutades inglise keele ametikeeleks saavutab Eesti positiivse imago, mida poleks võimalik osta ka mitte miljardi krooni eest. Samas poleks selle idee juurutamine kulukas. Kui Eesti ei muuda inglise keelt ametikeeleks, teeb seda mõni teine Euroopa riik ja võidab kogu positiivse tähelepanu, mis sündmusega kaasas käib.
Tollane peaministri nõunik, turismiettevõtluses tegev Tarmo Sumberg pidas oluliseks Eesti tutvustamist.
Mille pärast riigid maailmas konkureerivad? Mõjuvõimu, turuosa ja raha pärast. Majanduse turuosa üheks mõõdupuuks on raha sissevool riiki, mis sõltub ekspordist, turismist ja välisinvesteeringutest. Kuigi kõikidel riikidel on üks eesmärk ? olla konkurentsivõimeline ja suurendada oma mõjuvõimu ?, on Eesti majandusarengu piiranguks väike siseturg ja tundmatus mujal maailmas. Selleks, et äri õitseks paremini, on vaja Eestit tutvustada.
Kalevi juhatuse esimees Oliver Kruuda soovitas koondamishüvitiste maksmise lõpetada.
Kõik inimesed on toredad ja head. Inimesi ei koondata sellepärast, et ta on Ants või Mari, vaid sellepärast, et ta täidab mingeid funktsioone, mida ettevõttel pole enam vaja. Euroopas on nii riike, kus makstakse koondamishüvitisi, kui ka riike, kus seda ei tehta. Võrreldes nende riikidega, kus koondamishüvitisi makstakse, on Eestil koondamistasud kõige suuremad. Tavaliselt on sellistes maades ka töötute protsent tööealisest elanikkonnast suhteliselt suur. Nendes riikides, kus koondamishüvitisi ei maksta, on töötajatel psühholoogiliselt raske. Kogu aeg tuleb konkureerida oma töökoha säilitamiseks, teades, et selle kaotusel kompensatsiooni ei saa. Koondamishüvitiseta riikides toimub võitlus töökoha, mitte palga pärast.