Eesti ettevõtjad Euroopa Liidu hangetel

Juhul kui referendumi tulemused Euroopa Liiduga (EL) liitumiseks peaksid 2004. aasta sügisel olema positiivsed, muutub ka Eesti osaks ELi ühisturust ning Eesti ettevõtjail on edaspidi järjest enam võimalik osaleda kõikidel Euroopa Liidu hangetel. Kuivõrd ELi hanketuru mahuks hinnatakse aastas ligikaudu 1000 miljardit eurot, mis moodustab ca 14 % Euroopa Liidu SKPst, on ka Eesti ettevõtjatel oluline enesele teadvustada võimalusi, mis ELi hanketurul eksisteerivad.

Tänaseni on Eesti ettevõtjad peamiselt osalenud erinevatel ELiga seotud projektihangetel, ehk siis erinevatel väiksematel hankekonkurssidel, mida enamasti viiakse läbi siseriiklikult ning mis on ka asjaajamise poole pealt tehtud ettevõtjatele võimalikult arusaadavaks. Nii on olemas kohapealne üksus, mis kogu projektitaotlust koordineerib, samuti on võimalik saada igakülgset abi ning konsultatsioone, kõigele lisaks on projektihangete taotlusi võimalik esitada ka eestikeelsetena.

Kindlasti on need aspektid kõik Eesti ettevõtjatele suur positiivne suunis, miks eelistada just neid väiksemaid projektihankeid, ent samas ei tasu siinkohal mainimata jätta, et tihtipeale avaneksid Eesti ettevõtjatel suuremad võimalused ning ahvatlevamad arengud osalemisega justnimelt üldistel ELi hangetel.

Euroopa Liidu hangetena võib siinkohal defineerida eelkõige hankeid, mida tellivad ELi ning selle liikmesriikide riiklikud, regionaalsed või ka kohalikud omavalitsusüksused, samuti teised avalik-õiguslikud ja/või riiklikult finantseeritavad institutsioonid. Samuti loetakse ELi hangete alla kuuluvaks tellimusi alates teatud rahalistest mahtudest (sätestatud vastavate direktiividega). ELi hangete üheks olulisemaks tunnuseks võib pidada ka asjaolu, et nende hankeprojektide avalikustamine on kohustuslik Euroopa ühenduste ametliku teataja S-osas (elektrooniliselt on hanked kättesaadavad TEDi ? Tenders Electronic Daily andmebaasis).

Kuigi ELi hangete läbiviimise põhimõtted on sätestatud juba Euroopa Liidu algusaastatel (pakkujate võrdne kohtlemine nende päritolumaast sõltumata, kaupade-teenuste vaba liikumine), on siiski tõdetud, et hanked on ELi ühisturu üks vähemarenenud valdkondi. Põhjusi selleks on mitu.

Esimesena võib välja tuua hangetel osalemise protsessi üldise keerukuse ning tohutu paberimajanduse. Administratiivset tööd hangetel osalemisel on tõepoolest palju, ent samas ei tasu märkimata jätta, et ka finantsilised ressursid, millest üldjuhul ELi hanketurul räägitakse, on küllaltki suured.

Teise olulise probleemina võib välja tuua informatsiooni suhteliselt aeglase leviku. Kui arvestada, et üldjuhul on pakkumise tähtajad lühikesed (reeglina 52 päeva), siis mitteõigeaegsel informatsiooni jõudmisel huviliseni võib pakkumiseks jäänud aeg olla taotluse vormistamiseks liialt napp.

Kolmandana, n-ö keelatud võtetest võib välja tuua asjaolu, et ELi liikmesriigid püüavad siiski erinevate nõudmiste ning tähtaegadega soodustada eelkõige oma liikmesriigi ettevõtete edukat osalemist pakkumistel.

Peamised raskused Eesti ettevõtjatele võivad esialgselt ilmneda hangete suuruses ning osalemisprotsessi keerukuses. Seetõttu oleks ideaalne algselt omandada esmased kogemused ELi hangetega, näiteks osaledes partnerina või alltöövõtjana mõnes suuremahulises ELi hankes.

Igal juhul peaks ELi hanketuru arengut Eesti ettevõtja tulevikus silmas pidama. Võimalusi seal osalemiseks on mitmeid.