• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa ei pääse võõrtööjõust

    Üks uuring teise järel kinnitab Euroopa kiiret vananemist ? juba täna kasvab rahvaarv vaid tänu sisserändele. ÜRO rahvastiku aruande järgi on aastaks 2050 iga üle 65aastase eurooplase kohta ainult kaks töötegijat praeguse nelja asemel. Et suhtarv alla kolme ei langeks, vajaks Euroopa aastas 3 miljonit sisserändajat. Seda on kaks korda niipalju, kui praegu legaalselt ja illegaalselt Euroopasse siirdub.
    Agentuur Standard&Poor?s hoiatab, et kui rahvastiku vananemisest kasvavatele pensioni- ja tervishoiukuludele ning maksutulude kahanemisele lahendust ei leita, tuleb kümnendi lõpus Euroopa riikide laenureitingud ümber vaadata. Lisaks elanikkonna vananemisele nõuab võõrtööjõu kasutamist vajalike oskustega kohaliku tööjõu puudus, ilma milleta majanduskasvu potentsiaal jääb kasutamata. Taanis on juba praegu 1,1% majanduskasvu juures võimaluste lagi käes. Kui kasv kiireneb, pole vabu töökäsi võtta. Iga viies ekspordifirma on kaalunud tootmise väljaviimist mõnda teise riiki. Rootsis näitas ettevõtjate küsitlus, et selle aasta esimesel poolel jäi täitmata 120 000 vaba töökohta. See tähendas 65 miljardi Rootsi krooni eest tootmata kaupu ja teenuseid ning aeglasemat majanduskasvu.
    Elanikkonna vananemise probleemi või sobiva tööjõu puudust ei saa siiski lahendada massilise sisserändega ? seda ei aktsepteeriks ükski ühiskond. Lahendus pole aga ka teine äärmus ? riigipiiride tihedam sulgemine ja null-immigratsiooni poliitika, mis on Euroopas tooni andnud viimastel kümnenditel. See ei meelita ?ajusid?, vaid illegaale, süvendades ühtlasi negatiivset suhtumist välismaalastesse ning kartusi, et riik on võimetu protsessi kontrollima. Pigem saab lahendus olla aktiivses tööturupoliitikas, mis lähtub turu vajadustest ning mille üks osa on ka aktiivne immigratsioonipoliitika.
    Suuremat poliitilist läbimurret pole Euroopas veel toimunud, ehkki esimesed märgid on olemas. Saksamaa viis sisse rohelise kaardi IT-spetsialistidele, Portugal on hakanud legaliseerima illegaalselt riiki tulnud Ukraina ja Moldova ehitustööliste riigis viibimist. See on alles algus, Euroopa Liidu laienemise eel on veelgi teravnenud kartused, et väljast tulnud odav tööjõud kohalike elatus- ja palgataseme alla viib.
    Need kartused on põhjendatud, sest palgakäärid on suured. Samas on Lääne-Euroopas juba täna palju töökohti, kus võõrtöölisteta enam hakkama ei saada. Kasvõi hooajatööd põllumajanduses, kus Saksa spargel või Rootsi maasikad poolakateta korjamata jääksid. Palju välismaalasi töötab hotellides ja restoranides ning hoolekandeasutustes, kus kohalikud töötada ei taha. Tööandjadki eelistavad usinamaid ja vähem nõudlikke võõrtöölisi, mis teises äärmuses on viinud kaasaegse orjapidamiseni. Paljudel ehitustel mustalt töötavatel ida-eurooplastel pole mingeid õigusi ega sotsiaalkaitset, kuid siiski on teenitav palk seda väärt. Hinnanguliselt on Saksamaal musta tööjõudu niisama palju kui töötuid, töötu sakslane aga eelistab ära elada abirahast. Siin peaks Euroopa õppima USA-lt, kus on suurem vastutus enesega toimetuleku eest nii aktiivses tööelus kui ka pensionipõlves inimesel enesel, olgu tegemist ameeriklase või sisserändajaga.
    Põhiline konkurents toimub edaspidi haritud spetsialistide suhtes, keda võõrtööjõu hulgas on 5%. Saksamaa pakutud 20 000 IT-ala tööloast jäi 8000 kasutamata, sest mitmed India IT-spetsialistid eelistasid siirduda USAsse. Nii tuleb Euroopa riikidel mõtlema hakata, kuidas kasvavas konkurentsis atraktiivsust suurendada.
    Eesti naabreid Soomet-Rootsit vaadates ei muretse kummagi riigi valitsusparteid esialgu tööjõupuuduse pärast. Tööjõu sissetoomise vajadusest räägivad tööstuse ja tööandjate esindajad. Poliitikud leiavad, et enne peab rakenduse leidma riiki juba saabunud välismaalastele, kelle ametioskused on sageli kasutamata ja kelle hulgas tööpuudus on ebaproportsionaalselt kõrge. Samuti tuleb tööd leida oma töötutele, kes vajavad ümberõpet ja paremat motivatsiooni abirahalt tööellu naasmiseks. Uut mõtlemist nõuab elanikkonna vananedes ka suhtumine eakamatesse kodanikesse, keda tuleb järjest enam vaatama hakata kui ressurssi. Iibe tõstmiseks ning suurema arvu naiste kaasamiseks tööellu peab paranema peretoetuste ja lasteasutuste süsteem.
    Sisserände osas oleks aga esmane vajadus kontroll ja koordineerimine, mitte pime piiride kinnipanek.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: tule, Karis, appi!
Eestis on liider, kelle vaimne ja poliitiline kapital võimaldab kui mitte vaktsineerimises kõhklejaid ümber veenda, siis kindlasti selgitada, mille suhtes tasub olla kriitiline, mida lugeda ja keda kuulata. President Alar Karis ei saa ega tohi jääda praeguses ülitõsises tervisekriisis kõrvale, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eestis on liider, kelle vaimne ja poliitiline kapital võimaldab kui mitte vaktsineerimises kõhklejaid ümber veenda, siis kindlasti selgitada, mille suhtes tasub olla kriitiline, mida lugeda ja keda kuulata. President Alar Karis ei saa ega tohi jääda praeguses ülitõsises tervisekriisis kõrvale, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
S&P 500 ja Dow Jones seadsid uued rekordid
Teisipäeval purustasid nii S&P 500 kui Dow Jones heada kvartalitulemuste abil rekordid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval purustasid nii S&P 500 kui Dow Jones heada kvartalitulemuste abil rekordid, vahendab Yahoo Finance.
Unimed Kliinikud ostis kaks hambakliinikut
Unimed Kliinikud OÜ ostab KW ja Al Mare hambakliinikud.
Unimed Kliinikud OÜ ostab KW ja Al Mare hambakliinikud.
Rootsi akutootja rajab suurtehase Paldiskisse
Rootsi elektroonikaettevõte Nilar otsustas aku- ja energiasalvestite tehase rajada Paldiskisse, varem oli asukohana sõelal ka Narva.
Rootsi elektroonikaettevõte Nilar otsustas aku- ja energiasalvestite tehase rajada Paldiskisse, varem oli asukohana sõelal ka Narva.