Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õukonnamängud
Paar aastat tagasi poetas aadlipreili taskurätiku sihilikult keset saalipõrandat ? taskurätik oli nii ilus, et kõik pidid seda nägema ja vähemalt kaks rüütlit pidanuks tormama seda üles korjama. Kumbki ei liikunud paigast. Ainult rätik sai veidi tolmuseks. Seda ei kõlvanudki tükk aega näidata, ehkki mõnigi rüütliohtu tegelane seda tegema ärgitas. Nüüd tihkas aadlipreili taskurätiku taas varrukast välja tõmmata. Ta pillas selle põrandale mõjuvõimsa rüütli silme all, teadmata õieti isegi, kas ta tahab, et too selle üles korjab, või mitte ? koos on tore tantsida, aga hirm on ka, sest mees kange kui juurikas ja raske käega. Rüütli silm paraku töntsiks jäänud ? arvas, et heideti kinnas. Nüüd duell tulekul. Vana kuningas pakub rüütli vastu astujale kahe teraga mõõka. See relv on aga kohmakas.