• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik maksab kinni õpingud ja maksab toetust

    Oma aja ära elanud koole ei juleta kinni panna, ütleb Eesti Tööandjate Keskliidu (ETTK) tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis. ?Koolid ja erialad, mis genereerivad töötuid, tuleb sulgeda, sinna pole midagi teha,? kirjeldab ta tulevikku, mis toob kaasa haridusasutuste töötajate koondamise. Tööandjate seisukohalt on kutsekoolide probleem see, et esmaõppe kvaliteet ei vasta vajadustele. See tingib olukorra, kus on lihtsam ning odavam võtta inimene tänavalt ja ta töö käigus ise välja õpetada.
    Näiteks tööandja poolt tikutulega taga otsitud õmblejaid on töötuna arvele võetud 73, kellest 18 on õppinud individuaalõmblejaks ja 55 lihtsalt õmblejaks. Töötuid õmblejaid on koolitanud kümmekond kooli. Sama masendav pilt kordub paljude teiste kutsekoolides õpetatavate erialadega, samal ajal on kõrgkoolide ka kõige ebapraktilisemate erialade puhul töötus haruldane nähtus.
    Kui 2002. aastal kõrgkooli lõpetanud noortest on tööta vaid 128, siis keskkooli või gümnaasiumi lõpetanutest on end töötuna arvele võtnud 453 ja kutsekoolide lõpetanutest 1195.
    Radikaalseima variandina pakub Kriis, et riiklikele koolidele ei makstaks pearaha mitte sissesaajate, vaid töölesaajate eest. Sellisel juhul ei oleks koolid nõus õpetama noori, kes ei oma sobivaid isiksuseomadusi ega pole tööleminekust huvitatud.
    Ettevõtjate ja koolide jaoks võivad lahendust pakkuda ka importijad ning hulgimüüjad, kes omavad moodsa tehnikaga õppeklasse ning korraldavad tasuta koolitusi oma valdkonnas. Üks sellistest koolitajatest on Eestis kanda kinnitanud Viessmann, kus õpetatakse keskküttekatelde paigaldajaid, küttesüsteemide projekteerijaid, ettevõtete müügimehi ja juhte. Viessmann teeb koostööd ka koolidega, olles valmis õppejõududele lisaraha maksma.
    Koolitusi organiseeriv Viessmanni tehniline konsultant Jaan Palu ütleb, et õppekatlamaja ehitamine maksis 400 000 krooni ja firmas valmistatud õppemaketid 350 000 krooni. Ühe inimese koolituspäeva hinnaks, kuhu on arvestatud õppereisid ematehasesse ja messidele, kujuneb keskmiselt 500 krooni.
    Ehkki kõik koolitusega seotud kulud kannab Viessmann, on kolme aastaga 20% keskküttekatelde turust vallutanud ettevõte kasumis ega saa Saksamaal asuvalt emaettevõttelt koolituste korraldamiseks lisaraha. Palu kinnitab, et koolitamine on kasulik nii Viessmannile kui ka koolitatavatele, näiteks tudengitele, keda ollakse valmis koostööpartneritele soovitama.
    Sarnased koolitusi ning õppereise korraldavad ja oma pakutavaid tooteid tutvustavaid õppevahendeid kasutavad ka paljud teised Eestis turupositsiooni laiendavad ettevõtted, näiteks farmiseadmete müüja DeLaval, Est-Steini katusekivide tootja Lafarge Tekkin, automüüja Toyota Baltica. Kutsekoolidele ja tasulistele koolidele, kus õppekava läbimine võtab aega ning õppekulusid tasuv tööandja peab maksma erisoodustusmaksu, pakuvad konkurentsi ka lühiajalised erialaliitude ning tootjaliitude koolitused.
    Tarmo Kriis ütles, et nn tootjakoolituste mõju Eesti majandusele ning haridussüsteemile on positiivne. Kriisi kinnitusel ei vasta suur hulk õpetatavaid erialasid Eesti tööandjate vajadustele ja tootjad-importijad aitavad oma koolitustega seda virvarri korrastada.
    Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane lausus, et tööandja juures on otstarbekas teha lühiajalisi koolitusi, koolide pärusmaaks peaks aga ka tulevikus jääma üldteadmiste ja üldaluste selgeks tegemine.
    Rahvusvahelisse ravimite hulgimüügi kontserni kuuluv Tamro Eesti alustas süsteemset koolitusprogrammi 2002. aasta varakevadel. Koolitused toimuvad üks päev korraga. ?Koolitused on Tamro pikaajalistele klientidele tasuta, osalemine on loomulikult vabatahtlik,? märgib Tamro Eesti kliendikommunikatsioonijuht Ester Eomois.
    Tamros harib end pidevalt umbes 90 apteekrit Eesti eri piirkondadest. Ühelgi juhul ei lähe koolitaja hinnangul kulutused tühja, sest õpetatakse praktilisi asju organisatsiooni ja juhtimise valdkonnast ning koolitatavad on töötavad juhid ja erialaspetsialistid. ?Nüüd vajavad nad oma töös teadmisi, mis puudutab inimeste juhtimist, majandamist, kauba väljapanekut jms, seda nad ülikoolis ei õppinud,? räägib Eomois.
    Kui palju sellise lisaväärtuse pakkumine Tamrole maksma läheb, ei oska Eomois öelda, sest ruumid on omad ning esinema ei valita mitte tavalektorid, vaid spetsiifilist valdkonda tundvad inimesed ning praktikud. ?Ütleme nii, et kui meie klientidel läheb hästi, läheb ka meil,? selgitab Eomois.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Pankroti veerel ettevõtja: kui tuleb süüa *****, ära näksi!
Suurtesse raskustesse sattunud Imepilt Studiose asutaja Almondi Esco kirjutab avameelselt, millest ta unistas ettevõtet asutades, mida hakkas tundma asjade arenedes ning kuidas mõtleb praegu.
Suurtesse raskustesse sattunud Imepilt Studiose asutaja Almondi Esco kirjutab avameelselt, millest ta unistas ettevõtet asutades, mida hakkas tundma asjade arenedes ning kuidas mõtleb praegu.
Aktsiaturgude suurim risk ei pruugi olla omikrontüvi
Aktsiainvestoritel on tõenäoliselt suuremaid asju kui omikrontüvi, mille pärast muretseda, ütlevad Morgan Stanley analüütikud.
Aktsiainvestoritel on tõenäoliselt suuremaid asju kui omikrontüvi, mille pärast muretseda, ütlevad Morgan Stanley analüütikud.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Nädala lood: töötajad langevad kiusu ohvriks ja uued ideed otsivad investoreid
Selle nädala olulisemate teemade hulka jõudsid töökius, hulk investeerimisideid ja tuntud pangajuhi hoiatus kinnisvaraturul toimuva kohta.
Selle nädala olulisemate teemade hulka jõudsid töökius, hulk investeerimisideid ja tuntud pangajuhi hoiatus kinnisvaraturul toimuva kohta.